14. oktoober

Ärkasin 5.30 vihma peale. Ei, ei sadanud tuppa, aga tagus vastu aknaplekki. Tuleb kena sügisilm!

3. oktoober

Sveiki! Mani sauc Ene, es esmu no Igaunis, es esmu igauniete bet tagad dzivoju Riga.  Es studeju latviski, vel nerunaju. (erinevatel kaashäälikutel peaksid kriipsud ka peal olema, aga ma ei tea, kus need peidus on. Pole vaja läinud) Teate, täitsa tore on. Pole see läti keel raske midagi. Kui ainult sõnu õpiks:) Läti keeles on olemas nais- ja meessugu, tema ja temake, sõnade järjekord lauses on üsna vaba, nii et võin rahulikult eesti keele loogikat kasutada. Mõnikord isegi ehmun, et näe, ongi nii, nagu mõtlen- kõik sõnad on lauses olemas (võrreldes inglise keelega). Üllatavalt paljud sõnad on sarnased eesti omadele. Sõna baseins - selge, et bassein, aga lõuna-aafriklane pööritas silmi, nojah, tema käib ju bool´is. On ka nii, et kirjapilt on kahes keeles sama, aga tähendus teine- kas tähendab siinmail kes. Kõige enam kõhklen sõna paldies juures. See ei ole  palun, vaid tänan. On reeglid ja ebareeglipärased juhtumid, need viimased teevadki keele, onju. Oktoobri lõpuks peaks esmane oskus käes olema. Kuulan läti raadiot. No et kõrv kõlaga harjuks. Uskumatu, kui palju numbreid inimesed kasutavad! Muud mu kõrv lihtsalt veel ei erista:) Ühel õhtul sattusin laste kuuldemängu kuulama, küll rääksid kenasti aeglaselt. Kahjuks ei vallanud ma seda sõnavara. Aga lootust on!

Meil on väga tore kursus - mina ja saksa ERASMUS olme tummtummid, siis on üks India tudeng, kes vist ka pigem ei oska, siis üks leedukas, kes midagi teab, siis portugallane, kes on siin peaaegu aasta olnud ja midagi teab, siis türklane, kes teab päris palju,siis on lõuna-aafriklane, kes on elanud siin 2,5 aastat ja teab palju sõnu, aga ei oska grammatikat ja hiina poiss (11a), kes käib küll läti koolis, aga keelt on juurde vaja õppida. Olen leidnud ka ühe kena lätlanna, kelle ees oma oskustega eputada:) Kust leidsin? Ikka mänguväljakult:)  Kursuse korraldus on muidugi pöörane. Ametlikult kestab tund 18-21.15, aga kuna õpetaja on maalt ja buss läheb ära :), siis lõpetame u 20.45. Tegelikkuses võiks kesta kaks tundi, no ei jaksa. Mis mul viga- ma tulen kodust, aga enamus tuleb ju töölt. Portugaallane ütleski, et temal lõpetab aju kella kuuest  töötamise:) Et kui ma juhutmisi ka edasijõudnute kursuse võtan, siis olen tunni kestuse suhtes pirtsakam.

Mänguväljakutest ikka ka. Leidsime Ziedondarž´is ka tittede nurga (koos toreda lätlannaga). Tundub, et seal ongi lätlased enamuses. Südalinnas kuulen pigem vene keelt. See on vist ka kõige lähem mänguväljak. Hm, kaart ütleb, et 18 minutit, aga no nii kaua ma küll sinna ei kõnni... See on üsna kehv pilt! Vasakul pool on ka varjualune, kus ruumi vankritelegi. Jah, mänguväljakud on siin toredad. Et miks see tühi on? Vihma ladistas.

Ziedondarž

Kõige mõttetuma mänguväljaku oleme leidnud Esplanaadil. Noh, liumägi ja turnikas on olemas, aga kuidagi niru- liivane aluskate. (Mitte see porivaba kumjas)

Näeme väljakutel päris palju lasteaiarühmi. Siingi on ühed toimetamas ja kastanimune korjamas. Õpetajal oli korv käevangus ja lapsed muudkui vudisid. Kaks tähelepanekut- meilgi harjutavad sõimekad rivis jalutamist, hoides nöörist kinni. Siin nägin rühma, kes oli rakmetesse pandud. Või siis ketti. Et oli keskne nöör ja sellele kinnitusid rihmad, mis olid lastel risti üle rinna. Ja eile nägime kahte seltskonda, kus pisemad oli kärus. Ühel rühmal oli mu meelest suisa kuuekohaline käru (üks tukkus) ja teisel neljane. Vat nii- viime aga tited sõime:) Et siis suuremad jalutavad ja väetimad kärutavad.

Siin on olnud päikselisi päevi ja mõnusaid õhtuid. Kord jäime tulekuga pimeda peale, ja mida nägime:

Eksole- päevaajal vaatan, et näe, mingid puud potti pandud ja pimedas selgub, et jõulukuused! :)

Tänu sellele, et Aksel jäi angiini (tänu jah), on nüüd natuke selgem ka tervishoiusüsteem. Aga algame algusest. Saime koolist kirja, et laupäeval toimub rahvusvaheliste koolide 3.-5. klasside spordipäev. Kel huvi, pangu end kirja aladele, millel soovib osaleda. Aksel "soovis" kõigil viiel. Osales neli kooli ja oli selge, et prantsuse koolis tehakse päriselt ka sporti. Päeva lõpus oli nii:

60m 9,5s; 300m 52,09s; 600m 2:04 min ja kaugus 3,45 cm. 

Eestlasele omaselt pean mainima, et Aksel oli võistlustel ilmselt kõige vanem. 5. klass ja teised alles saavad 11. Aga see selleks:) Niisiis olid võistlused ja ilm oli pilves, tuuline ja lõpupoole uduvihmane. Pühapäeval kurk valus- juhtub. Aga kui ta kolmapäeval nuttis, ei saanud rääkida ja ma ta kurgus nagu valgeid laike nägin, hakkasin lihtsalt kliinikutesse helistama. Ühes saime aja järgmise päeva õhtuks, aga teises (mis on meist u 5 min kaugusel) öeldi, et tulge alates kella 15st kohale. Läksime. Mulle tundub, et see oli perearsti-emo. Elav järjekord. Registratuuri noormees ütles, et neil on küll üks arst, aga see ei räägi inglise keelt:) No on siis seda vaja- küll ta aru saab, mis lapsel viga ja rohud kirjutab, millest apteegis aru saadakse. Ootasime u tunni. Astusime sisse ja teatasin uhkelt läti keeles, et ma küll õpin aga ei räägi, papi küsis, kuidas vene keelega on. No on. Saime asjad aetud. Maksime visiidi eest 33€.Olen aru saanud, et siin on enamusel selline kindlustus, et haiguse korral käiakse eraarsti juures ja pärast saadakse raha tagasi. Riiklikust süsteemist ei oska nagu keegi rääkida, aga teatakse, et on olemas - järjekorrad on pikad, aga odavam. Niisiis seisab eest riikliku süsteemiga tutvumine, sest perearst võiks ju olla... vist... Ja see papi (nii 70+), pani haigusloo žurnaali kirja ja kirjutas retsepti paberile! Samas ütles mu tuttav, et tema lapsi ravib vanaema,

kes on lastearst ja on 100 km kaugusel, aga kuna on e-retseptid, pole see probleem.

Vaatan kella, et peaks preili üles äratama. Kella 5 ajal hakkas ta köhima, midagi läks kurku, ja magama enam ei jäänud. Saatsin Aadi bussile, Aksel ja Marie jäid koju kiisu-videosid vaatama ja kui kui tagasi jõudsin oli nii:

Vat ei teagi nüüd, kuidas meie tänane päev kulgeb ja kui põhjalikult saan õhtuseks keeletunniks valmistuda:) Visu labu!

Paar klõpsu tänavalt ka: