On aeg. Oh, aeg, millal viimati kirjutasin. Täna alustan linnast. See ON ilus. Siin, kesklinnas küll, äärte pool ehk natuke trööstitum. Vanalinn siis väga vanast ajast (ühel majal on kiri 1221). Räägitakse, et vene ajal ei muudetud seal ühegi tänava nime. Linn oli täis tähtsate inimeste nimelisi tänavaid, seal ikka Kriidi tänav (Kalku), Sepa (Kaleju) jms. Muide, kriit olla olnud Hansa ajal kõige suurem ekspordiartikkel! Ka tänapäeval on kesklinnas tähtsate inimeste nimelised tänavad- näiteks Aleksandr Caka tänav on "ümber nurga". Aleksandrs Čaks oli kuulus luuletaja, kirjanik. See on pikk tänav. Nii pikk, et sellel on suisa kolm nime! Daugava juures nimetatakse seda 13. jaanuari tänavaks, raudteejaama juures saab sellest paariks kvartaliks Marija tänav, siis Aleksander Caka ja kuskil Domina juures saab sellest Ieriku tänav. Miks küll? Selliseid tänavaid on veel. Ja siis on üks- Elisabetese tänav, mis kulgeb kaarjalt ümber vanalinna. Huvitav, miks??? See Elisabete oli tsaar Aleksander I naine. Täitsa lõpp, ka sellel tänaval on oma Vikipeedia leht. Huvitav, kas Tallinna tänavetel ka on? Ja ongi!! Ilmselt mitte kõigil, aga Harju ja Laial tänaval on. Türi Koidula tänaval pole. Piinlik lugu:) Aga tagasi Riia tänavatele. Jaa, see nimede värk on veider.
Tänavatel vaatamist jagub. Juugend on väga detailirohke. Üsna tihti taban end mõttelt, et kas SEE ornament oli eile ka siin. No ilmselt oli. Juba viimased sada aastat:) Reeglina ma pilte ei tee. Kindlasti on netis ja postkaartidel kenamad. Mõnikord siiski. Väike valik täiesti suvalises järjekorras, nii nagu telefonist tulevad.
 |
Siin on näha tükike vanalinna müüri. Seda pole palju alles, sest praktilised lätlased kasutasid seda ehitatavate majade tarbeks (ei saa ju head müüri või vundamendi juppi raiksu lasta minna) ja päris palju linnamüüri pidi ka majades sees olema. Seda on tõesti vähe alles, meetreid ei mäleta, aga kõik mahub Torna (Torni) tänavale.
Mustpeade vennaskoja maja. Tegelikult hävis originaal 1941. Selleks ajaks oli aga kogu hoone kenasti üles pildistatud ja juba 1999. aastal saigi selline maja valmis. No mitte päris sellisena, nagu oli- ruume ehitati suuremaks. Praegu on seal Turismi koordineerimise ja infokeskus. Kas tekkis ka küsimus- MILLEKS KÜLL??
Järgmine- MILLEKS KÜLL?
Vanalinnast selleks korraks kõik. Päriselt ka, netis on palju ilusmaid pilte, isegi virtuaaltuure. No ja alati võib ju ise uudistama tulla- see Riia on Eestile üsna lähedal:)
Kesklinn ja selle juugend. Giid, kes meile vanalinnas tuuri tegi ütles, et juugend on püüe tuua loodust vabrikutöölisele lähemale.
Koduaknast näen hirve/põtra. See on ju loodus......
 .... aga see??? :) 
Kõikdele majadele pole valmimise (?) aastat märgitud, aga kõige vanem, mida siiani olen näinud on kirjaga "1894-1895". Ja kestab. Lugupidamine tollaste ehitajate ja arhitektide vastu!
Kuigi see ei ole just väga luksuslikult kaunistatud:)
Meie majast ka pilte. See on küll figuuride rohke, aga ilma aastaarvuta. Kõrval ja vastas on majadele märgitud 1913 ja 1911. Küllap siis samast ajast.
 
Ja nüüd vaade maja küljelt:
Sellist potjomkinit on päris palju. Enamasti on majad üksteise küljes, aga kui külg lahti, siis tihti on see renoveerimata. Huvitav, kas asi võib olla rahas?
Siin on jalgrattateid. Ei ütleks, et üle kogu linna, aga siiski. Üsna tavaline on ka selline pilt:
Jaa, autod on Riias üsna tavalised:) Ja jalgrateste postide külge ketistamine ka. Meie maja juures seisavad vahest päevi. Ketti pole näha.. no need on ikka ülijämedad. Püüan edaspidi pildi teha, aga see on selline kahtlane värk- äkki peetakse vargaks... (Siin väljuvad poisid õhtuti bussist)
Enne kaasaegse kunsti juurde minemist tutvustan teile ka kõige ilusamat juugendi naise skulptuuri. Kas konkurentsis olid ainult vanalinna naised või kogu juudendi kaunitarid, seda ei mäleta. Siin ta on: rahvahääletuse võitnud kauneim naisskulptuur Smilšu (Liiva) tänval:
Killuke tänavakunsti:
 
Rott selitab Spargli tänaval ja korstnad Cakal.
Koolist. Aksel tegi oktoobri alguses MAP teste. Mingi rahvusvahelsite koolide värk. Mõõdeti keele kasutust, lugemist ja matemaatikat. Oodatult olid keelelised võimed keskmised/madalad, aga kuidagi õnnestus tal vaatamata sellele saada matemaatikas tase "kõrge". Numbrid on numbrid jah, aga kui sa töökäsust aru ei saa... Ilmselt siis matemaatilist sõnavara valdab. No tore igatahes. Oktoobris oli ka "wonderful time of the year to oder books". Seda "imet" võis teha ühelt lingilt ja vist suisa kolme nädala jooksul. Ostu sooritades tuli märkida lapse klass, sest igalt ostult 20% läks klassirahaks. Õnneks oli valikus ka Fortnight´i ja Minecraft´i raamatuid:) Aksel tuli juba ühe klassiraamatuga koju- ta oli esimene, kellele loosiõnn naeratas:) Loeb läbi ja siis loositakse järgmine õnnelik. On see nüd hasartmängude propageerimine või "õnne peab ka olema" koolitus:)
Kuu vältel toimus "Food Drive". Seitsmenda klassi projekt, mille käigus koguti toitu "vaestele läti lastele, et ka nemad saaksid vabariigi sünnipäeval pidusööki maitsta". Sama, mis meil Toidupank, ainult et toit tuli kooli viia. Kaks nädalat oli rahu, aga siis tuli Aksel koju teadmisega, et "ma tahan ka hästi palju toitu viia, sest see klass, kes kõige rohkem siib, saab pitsasse minna".
Aadi lend esitas ühel neljapäevasel pärastlõunal õpetlikke lugusid "Is This Caring?" Väga tore idee-õppeaasta vältel tegeltakse kooli väärtustga. Esimene oli hoolimine/märkamine. Täitsa vahvad lood oli välja mõeldud- esmalt näidati, kuidas on mittehooliv käitumine ja siis parandati vead. Peab küll tõdema, et lugu, kus lapsed oma riided põrandale viskasid ei ole veel kodus mingit mõju avaldanud...
Aadi tegeleb praegu teemaga "perekond". Selle raames käisin rääkimas oma lapsepõlvest. Tegin ilusti PP esitluse ja näitas kummikeksu. Väga vahva oli. Ma arvan, et ümbriku piltide ja taskukalendrite kogumise mõte jäi kõigile väga uduseks:) Küll aga teadsid kõik Tsirkust ja erinevaid ruubikukuubikuid.
Ilmselt seoses trimesti lõpuga toimuvad arenguvestlused. Algkooli õpilastele 15 minutit ja keskastmele tund kuni 1,5. Mida jõuab 15 minutiga arutada? Näis. Aga taaskord on väga kena, et vahekokkuvõte tehakse.
Reklaami:)
Täitsa tore sisemängumaa nii alla 10stele. Asub ladude alal. Näiteks Würth on seal kindlasti. Esimese hooga sõitsin õigest väravast mööda, sest ÜHTEGI SILTI mängumaale pole!
Vist suurem kui eelmine, aga ka nii kuni 10stele. Asub Imanta keskusega ühes majas. Sõbranna otsis tükk aega, sest ÜHTEGI SILTI mängumaale pole. Mina tulin siis juba sõbranna juhiste järgi.
Väga mugav vanemale- hüppamine on ühel tasapinnal, nurgataguseid pole- istu, tõsta pilk ning näed, kus nad on. Asub Maximaga ühes maja, ÜHTEGI SILTI mängumaale pole:) Seal on olemas duššiga garderoob ja hoiukapid väärtasjade jaoks.
Pigem ujujatele. Pisike mudilaste ala on ka, Mariele paras, aga Aadile igav. Kuulu järgi on seal mõnusad madalad lastebasseinid, aga need on nädala sees kinni. Saunu oli oma neli.
Sellest valikust hindas Aadi kõige ägedamaks Sky Park´i.
Käimas on sünnipäevanädal- 18. november 1918 sai Läti vabaks. 11. november on Lacplesise päev (Karutapja). See on kummardus vabadusvõitlejatele. Neil on ka sellenimeline orden. Kolm naist ja 148 eestlast on selle saanud. Lätlased muidugi ka:) (Kujutate ette, et meil oleks Kalevipoja orden? Ma ei tea küll Karutapja vägitegudest, aga Kalevipoeg jõudis nii mõndagi- rammu tal oli:))Niisiis tähtis päev. Terve nädalavahetuse nad laulisd igalpool (kirikutes ja väljakutel) ja esmaspäeval toimus Riia lossi (presidendi residents) müüril (see on alles:)) küünalde süütamine,mida me jõudnud vaatama, küll aga nägime nunnut paraadi. Just- nunnu - kohalikud sõjamehed oli Daugava äärde Akmenese silla juurde rivistatud, president pidas LÜHIKESE kõne,siis läks paraad üle silla rahvusraamatukogu juurde, kaitseväelastele järgnes rahvas tõrvikute ja küünaldega. Kõik võttis aega nii 20 minutit- just paras, et olla nunnu.
Kena, et mind lugesid. Visu labu!
(Kes läti keelt tahab tõlkida, siis hugo.lv on parem kui google translate)
|
