Appikene, alles ma ju klõbistasin! Mis juhtus? Ega muud, kui olen oma aja ära sisustanud.
Alates septembrist õpin jälle läti keelt. Ideaalis oskan kuu pärast igapäevavestlust hallata. Reaalsuses olen laisk ja ei õpi sõnu (sest õpetaja ei käse). Kaks korda nädalas on zoomi- tunnid. Mäletan esimest tundi ja teist ka. No mitte kuidagi ei saanud aru, et mida ja kuidas, aga nüüd on täitsa mõnna. Olen tunnis ameeriklannaga, kes elab lätlasega. Lätis. Tema sõnavara on muidugi lopsakam, aga üldiselt me teineteist ei takista. Ta läks enne jõule Arizonasesse ja naases kuue või seitsme nädala pärast. Sel perioodil olin päris palju üksi tunnis ja vat see oli küll väga väsitav. Võiks ju arvata, et üks-ühele tunnid on viljakamad kui grupis, aga kui sa ikka sõnu ei tea, siis.... Kuigi, ma julgen öelda, et oskan Sinust läti keelt 100% paremini:) Raadiot kuulates saan ikkagi aru, millest jutt käib (tänu rahvusvahelistele ja vene sõnadele) ja ühel õhtul vaatas Marie plaadilt multikat ja see sattus kuidagi läti keele peale, ei seganud teda, ei seganud mind, st ei tekkinud küsimust, et miks ma üldse aru ei saa.
Spetembri lõpus või oktoobri alguses leidsin jooga koha, kus oli hommikune tund inglise keeles. Hurraa! Igal nädalal pole käinud, aga siiski ja iga kord näen pisukest edasiminekut. Urban Yogas on minu õpetaja Liva. Alles praegu sain teada, et ta oli jurist:) Nii see läheb - ole julge ja tee, millest hoolid. Jaanuri keskpaigani asus klubi (stuudio?) Radisson Blu taga (see kõige kõrgem hotell kesklinnas), nüüd on vanalinnas Laipu tänaval. Päris äge on vaadata aknast välja ja näha paari meetri kaugusel aastaarvu 1616. Vanalinn on tõesti vana linn. Osalen Ashtanga jooga algajate tunnis. Appikene, kuidas see mulle meeldib! See on liikuv, ajab higistama ja ON võimalik. Täna ei olnud jaksu tundi minna, otsisin youtube´ist õppevideo, aga eks igal õpetajal on oma lähenemine ja nii jäin asana´tega poole peal hätta, sest NIIMOODI ma küll end väänata ei suutnud. Ma väga loodan, et mul on iseloomu harjutuste järjekord ära õppida ja harjutmist jätkata digivahenditeta.
Ja nii ongi nelja päeva hommikupoolikud sisustatud. Lisakas osalen kahel e-kursusel Taru Ülikooli juures ja ausõna, nendega olen hullemini hädas kui läti keelega:) Aega ei ole!
Olgu, koroona. Ma ei saa enam üldse aru. Olen seisukohal, et kui midagi on muudetud, küll ma reeglit rikkudes sellest teada saan. Siiani on kõik hästi. Kaubanduskeskuse uksel seisab/istub turva ja kontrollib sertifikaati, lapsed panevad maski ette ja lähevad kooli. Kõik õpilased teevad kaks korda nädalas kiirtesti ja mittevaktsineeritud kord nädalas PCRi lisaks. Alates tänasest on Aadi ka ainult kiirtestimees. Kiirtestidega on mitu lugu. 1. Mingil põhjusel, mida ei ole selgitatud ja ma pole ka küsinud, tehtakse koolis kolmapäeva hommikul PCR ja õhtul kodus kiirtest. Jabur. 2. Üks eesti tüdruk annab peaagu alati positiivse kiirtesti, aga PCR on negatiivne. Seega kaotab ta vähemalt ühe koolipäeva, oodates PCRi tulemust. 3. Eelmisel nädalal sain teada, et kui pereliige on koroonas, peab pere kodus olema, sügisel see nii ei olnud, aga kohe lugesin artiklit, et alates esmaspäevast jälle ei pea lähikontaktne kodus olema. Üldiselt on NATO-peredest neljas viirus sees. Ootame oma korda. Jaanuaris käis uudistest läbi, et lubatud on ainult PPF2 maskid. Siis ütles haridusminister, et kuna koolidele on ostetud 800 000 eest riidest maske, siis koolis võib neid edasi kanda:) Võibki. Ja PPF2i ei nõuta, piisab meditsiinilisest maskist.
Lidlisse pole ma ikka jõudnud. Eile sõitsin ühest mööda, saba oli õues.
Uudis on see, et meie maja müüdi maha. See, kus Riias oleme. Tuli välja, et maja oli hoopis naise oma, asju ajas mees, ja too suri ära. (Kaudselt kovidisse. Ta oli olnud haige ja kui öeldi, et külas ei või käia, siis põhimõtteliselt suri kurvastusse. 90sed tevad, mida tegema peab.) Pärast surma hakkasid pojad vara jagama. Üks neid pidi olema USAs miljonär, aga teise äri olla kõrbenud ja see tahtis kangesti müüa. Alates veebruarist on meil uus peremees, aga leping kestab kenasti juuli lõpuni.
Natuke Jelgavat
Novembris käisime Jelgavas. Mänguväljakul. Jaa, jälle suur ja uhke, valmis tänavu ja asub "turust mööda", Uzvaras parks´is. See on ikka pöörane, mis me siin teeme- sõitsime ligi tunni, et lapsed mänguväljakule viia...
 |
| Riia jääb paremale. |
 |
| Siin pargis on väga palju mõeldud ka vaneamtele- istekohti on üsna palju ja nagu näha, on need mõnusad laiad. |
 |
| Saarmast näed? Pargis on mitmied nunnusid loomaskulptuure. |
 |
| Skatepark jääb küll üsna kaugele, aga tankida võib ju igal pool. |
 |
| Nii leidlik! |
 |
| Park valmiskoostöös ..meie mõistes vist RMK. |
 |
| Avarust on, tavaliselt on ronimisseinad kitsukesed ribad ronilate küljes, aga siin on kümneid meetreid lai kaldsein. |
 |
| Mis see on? |
|
Nagu siin kombeks, valvatakse väärt asju hoolega. Park on öösel suletud. Kolmesel oli tegevust küll ja veel, üheksane leidis ka midagi. Pargi juures on kaks parklat, pargis on suur välilava tõusva "saaliga".
|
Veel käisime vaatetornis "
Pils salas skatu tornis" kaardil. Kui lähed, siis sõida julgelt lossist mööda. Tee lõpus on parklakene ja torn juba paistab.
 |
| Ilm oli novembrine. Parklast tornini on vist 500 m |
 |
| Torni joonis. Üsna kõrge, onju. |
 |
Jõeluhal kasvavad metsikud hobused. Ei mäleta enam, kas lugesime 70 kokku.
|
 |
Selline jalutuskäigu tee parklani.
Tornist võib ka edasi minna pikemale matkarajale karjamaal.
Kui Jelgavasse minna, siis tuleb ka samottskulptuurid üle vaadata " Pastaigu taka" asub vaatetorni lähedal, "teispool silda". Lätlastele meeldib korraldada skulptuuride festivale ja niiviisi linnaruumi ilmestada (Ventspilsis on lehmad).
 | Nii kujutatakse tüüpilist , no kuidas öelda, ... talutüdrukut? Tautumeita
|
Järgmised skulptuurid olid vist sisemise valgustusega.
|
Kus asub abielusadam? Jelgavas!
 |
| Jälle üks geniaalne jalgrattaprakla. |
 |
Samottskulptuuride pargi lähedane parkla. Tasuta.
Muide, parklas oli kaks Eesti numbrimärgiga autot veel.
Kokkuvõte- Jelgavasse tuleb tagasi minna.
|
