Palju õnne, Harriet!!
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kes vana võlga mäletab, sel on hea mälu. Või süümepiinad. Siin on Riia Jaani kiriku üks külg. Nagu näha, siis asub see jumalakoda Bremeni linna moosekantide naabruses.
Täna kirjutan isiklikest asjadest.
TUTVUMINE RIIA LASTEHAIGLAGA
"Ära jookse, sa kukud!" ütles Raido 15. oktoobril ja põmaki!, kukkus Marie vastu diivani nurka. See diivan on pehme. Kui sinna istud, siis välja üksi ei saa ja Marie leidis ühe diivanimooduli nurga. Neid omn kokku kaks. Verd lahmas! Tegin pildid ja helistasin esmalt tuttavale medõele Lätis, siis oma Eesti perearstile. Mõlemad arvasid, et võiks õmblema minna. Piltidelt on näha, kuidas Marie kaks tundi ooteaega sisustas. Jõudsime järjekorda u 19.30, olime viiendad. Kolm käisid ära u 40 minutiga, enne meid sisenes kipsiga poiss. Tal läks tund! Ütleme nii, et see oli viimane piir. Kui kisav Marie oli lauale pikali saadud ja kolmekesi kinni hoitud, läks kiiresti - neli õmblust ja valmis. Marie muidugi röökis kui pöörane, kirurg seletas, et tal ei ole enam valus (tuimestussüstid tehtud) ja ma ütlesin, et jaa, ma tean, olen seda varemgi teinud. Mäletate, Järved, kui teie poolt kord Aksliga Rapla haiglasse kihutasime 1,5 a Aksli kulmu õmblema. Olin tollal väga algaja autojuht ja Raido oli juba sünnipäevane - oi, me lendasime sinna peaeegu 70 km tunnikiirusega:) . Tegelikult ma valetasin kirurgile- siis hoidis last kinni Raido ja lugematu arv õdesid:) Igatahes oli 10 päeva Mariega kõik okei ja läksime perearstile niite välja võtma. Kõik oli selge "Mina istun emme opas ja arstitädi teeb ÕRNALT naks-naks." Ka arsti ukse taga oli ka kõik selge. Kui sisse saime, siis strateegia muutus- karju, palju tahad, aga ole paigal:) Kui ta nüüd ei kratsiks, oleks auk juba kadunud.
Ma ei oska enam piltidele allkirju panna! Igatahes on pildid kronoloogilises järjekorras.
NOSSIKUD
Läksime ühele reede õhtul Mariele kummikuid ostma. Valisin kindla peale parima keskuse - Olimpia ostukeskuse. See on väike, seal on Sportlandi outlet, Sports Direct ja Rimi, ilmselgelt on seal kummikuid. Ei olnud! Samal ajal, kui mina "kiire Rimi-ringi" tegin, käis Raido Dino Zoos vaatamas, et kas seal merisigu või hamsterid on. Jutud loomapidamisest on käinud juba kuid. Ei olnud, aga müüja teadis, et Depos võib olla, sest seal on parim lemmikloomade valik läheduses. Ega Raido ei öelnud, et läheme sigu vaatama. Igatahes oli seal nii merisigu, hamstreid kui linde. Ja kummikuid! Mis ei sobinud. Nii siis juhtuski, et kummikute asemel said Aadi ja Marie endale merisead (sest hamstrid pidi ühes puuris üksteist ära sööma, kui suuremaks kasvavad). Mina kutsun neid nossikuteks, Aadi oma, siledakarvaline, on vist Kunn Karla ja Marie arvab, et tema pikakarvaline on Nukaluka.
Nad on arglikud ja teevad väga naljakt häält - nagu linnud oleksid.
KOOLIST1.-6. klass saavad koolis käia. Hurraa! Kuni valitsus teisiti ei otsusta või keegi klassist positiivse koroona testi annab. See viimane juhtus Riia Rahvusvahelises koolis, kui sümptomiteta ema tegi mingi tervisekontrolli raames testi, see oli positiivne ja ka laps andis positiivse testi.
Aksel saab nüüd hindeid - 1-2, 3-4, 5-6 ja 7-8. Kui hinneteskaalat selgitati, oli selge, et Aksli tase (jaa, just nii), on vähemalt 5-6. 7-8 saab õpilane, kes oskab õpitud materjali kasutada uutes olukordades. Nii et vähemalt 5-6. Ja mida öeldi õpilastele - 4 on väga hea tulemus!!! MIDA????? Neli on pool, see ei ole väga hea! Aksel püüdis mitmel korral öelda, et 4 on hea, ma ei olnud nõus. Eks ta saabki nii 5-8 hindeid. See on keeruline- hinnatakse alati mitmeid asju - nt kunstis oli tal kord teooria 2 ja teostus 6 või midagi seesugust. Kuidas saab nii kõrge õppeamaksuga kool öelda, et pool õpitust on väga hea ja on põhjust endaga rahul olla?!
TURISTI-LÕIK. AGENSKALNS.
Eelmisel nädalal osalesin IWCR järjekordsel tuuril -
Agenskalnsis - Aageni mägi. See sakslane, tegelikult Hagen, tuli Samsalast - Saaremaalt! Agenskalsns on linnaosa "teispool" jõge. Giid
Artūrs Adamsons oli meil äge - jutukas ja šarmantne noormees, kes rääkis üsna palju oma ekspruutidest. Isegi ühte kooli näitas, kus üks neist oli õppinud. See selleks. Ta alustas tõdemusega, et tema pole ajaloollane ja ei kavatse meile midagi puitarhitektuurist rääkida- need majad on puust. Tema on geograaf-linnapaleneerija ja näitab seda kanti linnaplaneeringu seisukohast.
Kogunesime
Kalnciema tänavaturul. Seal ootas mind tänavakunstiteos #Eesti 100:) Ei, sel turul ei toimu igapäevast kauplemist. Kui on, siis saab ökokaupa ja peenemat käsitööd.
Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis algselt oli see veetorn Alises´e tänaval lühem, sest majad olid madalad ja madal veetorn pumpas vee viimaste korrusteni. Või noh, kas pumpas, aga rõhku oli.... See oli nii enne I MS. Aga pärast seda majad kasvasid ja veetornist polnud mingi abi. Niisiis polnud kõrgemates majades veevärki sees, sest pärast I MS oli riik ju vaene, oli olulisemaid kohti, kuhu investeerida. 1937. aastal palus torni arhitekt sõpra, et kas see oskab tornist "asja" teha. Raha oli ja nii tõsteti seda torni tungraudadega praegusesse kõrgusesse. Piirjoon - hallid kivid- on põõsaste tagat natuke näha. Aga siis tuli II MS ja pärast seda polnud veetorne enam vaja. Nii et üldjoones on see täiesti tutikas veetorn! Sees olla helistuudio. Üle tee on esimene nõukaaegne rajoon - ikka tehasetöölistele:
Kunagi ammu, vist 20. saj. alguses, otsustasid baltisakslased, et linnarahvale on tarvis toredat talvelustiparki. Nii tehti linnast mitte väga kaugele mägi. Kelgusõit olla olnud 100m pikkune! Siis tulid venelased ja otsustasid, et ei, siia on vaja elamuid töölistele. Kuhu küll see mägi sai?:)
Siin on näha naftatorni. No oli vaja midagi teletorni-sarnast ja Nõukogude Liidus oli üks naftatorn ripakil. Nüüd saab seda imetelda Agenskalnsi turu juures. Turuhoones pole midagi, seda renoveeritakse, turuplatsil on mõned juurika- müüjad.
Selles Baložu 8 majas püüdis üks paljureisinud mees lätlastele budismi tutvustada, see ei õnnestunud, ta läks Tiibetisse tagasi. Igatahes pole selge, kust see mees pärines - räägitakse, et Eestist, lätlased usuvad, et Lätist... Maja on ehitatud 1875 aastal ja budist toimetas seal ka umbes samal ajal. Nüüd on seal juuksur.
Kui te Riias, "teispool" jõge sellist kirikut näete, siis oletegi Agenskalnsis. Siin, kirikukandis on ka "ürgsed" tänavad, st need on kitsad ja kõverad. Kui majad on nende ääres korda tehtud, on armas, aga enamus maju on räämas, seega on jube. Kirikust üle tee olla parim pizzaputka Riias- Street Pizza. Parkida ei paistnud seal küll kuhugi olevat:)
Vat nii, võtke rõõmuks ka Agenskalnsis uidata, kui Riiga satute.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Siin näete kohalikku Muumimammat. Tsiteerides sõbranna Triinu "Inimese peab kõik ilus olema. Ka käekott!":) Aitäh tädi Küllile, kes juba ammmmu selle lasteaia-mõõdus kotikese Mariele pärandas.
Ahjaa, mullu olid sel ajal siinmail suured pidustused - on vabaduse nädal, jägmisel nädalal saab Läti 102. Eilse
Lacplesise päeva puhul süüdati akendel ja tänavatel küünlaid.
