30. oktoober

Kõik on vanaviisi. Niivõrd kuivõrd. 

KOOLIST

Lapsed käivad koolis ja vähemalt 15. novembrini peaks nii ka jääma, kuidas pärast, see selgub. Nimelt otsustati riiklikul tasandil, et pärast vaheaega (25. oktoobrit) on 7.-12. klassid distantsõppel, üleeile pikendati seda 15. novembrini. 1.-6. klass on kontaktõppel. Aadi arvas, et kodus oleks tore õppida, Aksel ei olnud :

1. Siis ei saa õpetajalt kohe küsida.

2. Siis jääb see ju kauaks kestma!!!

3. Siis läheme kohe Türile!

Puhas rõõm oli selliseid arukaid mõtteavaldusi kuulda. 

Septembris otsustati, et Aksli inglise keele tase on piisav, et lisatundideta edukalt hakkama saada. (Juunis, pärast testide tegemist nii ei arvatud.) See tähendab, et ta õpib B-keelena saksa keelt. Valikus oli ka prantsuse keel, aga seda ei saa ju Türil edasi õppida. Niisiis saksa keel. Koolis on mingi kummaline süsteem, arvan, et taseme järgi, ja ta on ühes tunnis koos 7. ja 8. klassi õpialstega, kes on praegu virtuaalõppes. See tähendab, et Aksli saksa keel toimub Zoomis. Jaa - 6. klass on koolis, saksa keele klassis, klapid peas ja Zoomis! See ei meeldi talle.

Täna on koolis halloweeni stiilipäev. Tuli kiri, et ootame seda imelist päeva ja kostüüme, aga õpilased peavad olema ohutuse tagamiseks äratuntavad; keelatud on: maskid ja ülenäomaalingud, provokatiivsed, paljastavad, verised, mõnuaineid (sh alkoholi) ja vägivalda kujutavad ning rassistlikud (usulised, soolised, kultuurilised jne) kostüümid; mängurelvad ja kostüümid, mis raskendavad õppetöös osalemist. Nad mõtlevad KÕIGE peale. Natuke on see veider, aga endise huvijuhina näen meeletut tööd, hoolimist ja pedagoogikat. Kadedaks teeb. 

LASTEAIAST

Marie on kaelkirjaku kostüümis. Ka lasteaias on stiilipäev, kuigi mulle tundub, et hommikul ei näinud ma kostüüme... Samas, mida sa välisukselt ikka näed. Jaa, kaks nädalat annan nutva lapse ("Minu emme läheb äraa! Miks???)  välisuksel kasvatajale ja pärastlõunal saan enamasti rõõmsa lapse tagasi, sisse ei saa ma minna. Kahju.  Öeldakse, et ta on tubli, talle meeldib muusika, aga iga päev ikka nutab ka. Eile oli õpetaja üsna nõutu, et ta ei saanudki aru, miks ta nuttis:) 

Natukene tuleb lätikeelseid sõnu koju - "uden" (õige on udens) - vesi ja" aukta" (auksts) - külm. Üsna kiiresti sai selgeks, et kodus on "emme", aga lasteaias "mamma". See on koomiline, et ukse taga ütleb, "Emme läheb ära" ja kui kasvatajal käest kinni võtab, üürgab "Mammmmmmmaaaaa!" Ma olen ju veel seal! Piltidelt on näha, et tegelikult on temaga kõik hästi ja talle isegi meeldib. Onju!?  Oktoobri esimsel nädalal ütles ta mulle ühel õhtul, et "Ma tean, et emme tuleb mulle järgi!" Kas te teate, kui HIRMUS on minna lapsele järele ja kuulda vaikust! "Kas ma ikka tõin ta lasteaeda? Äkki tõi Raido ta juba koju? (Raido ei teadnudki siis, kus lasteaed on:)) Kasvataja tunnistas ka, et nad ei ole harjunud sellega, et Marie ei üürga.:) Nii tore! Nüüd on päevad nii ja naa, aga üldine hinnang on "Keskmine päev." On öeldud ka "Briljantne"- mängis, sõi, magas, oli rõõmus TERVE PÄEVA. Hommikuti  käitub ta nagu vennadki- seletab, et ei taha minna, aga paneb end ise riidesse:) Kõik need 800 m lasteaeda on toimunud vestlused 

"Sina lähed ära?" 

"Jah?"

"Miks?"

"Emme peab tööle minema:" (Elukogemus! Kui öelda poodi või koju, siis lubaba ta olla parim laps üleüldse ja minuga kaasa tulla.)

"Miks?"

"Nii on."

"Miks?"

"Suured lapsed käivad koolis, emmed-issid tööl, väiksed lapsed lasteias."

"Miks?"

....   ja siis otsast peale. Ja uuesti. Ja uuesti.

Tõsi viimased kaks hommikut on ta kiiremini riidesse saanud ja igahommikusi vestlusi pole toimunud ja nutma hakkab alles siis, kui kasvataja uksele tuleb. Aina paremaks läheb! Muidugi, nüüd üritab ta köhida...

Märkasid, et tal on kotike? Neil ei ole seal riietekappe, igal lapsel on nagi ja üks riidest kott, kuhu saab panna vahetusriided jms. Kuna ta ei ole nuku-laps, siis esimesel päeval ei osanud ma ka midagi (vist) kaasa võtta. Kasvataja andis talle siis selle koti ja nüüd peab tal oma kott kaasas olema. Midagi paneb ta sinna ka sisse, aga üldiselt pole see oluline. Oluline on omada kotti. Turvaelement. Paari pilti koduteelt.

IWCR. RIIA JAANI KIRIK

Eelmisel aastal soovitati ühineda International Women´s Culb of Riga´ga. Hakkasin nende FB sõbraks. Nüüd, kui Mariel omad asjad :), astusin liikmeks. Nad teevad nii palju! Koolitused, ekskursioonid ja muidugi heategevus. Ei, kohustuslikku pole midagi, ikka jõudu- ja huvimööda. Sel kolmapäeval käisin Riia Jaani kirikus. (Rīgas Svētā Jāņa baznīca. Ei ole Jaana kirik:) Jans käänab ennas Jana-ks) )

Teadsid, et seal toimuvad eestikeelsed teenistused? Käärkamber, kus need toimuvad, on üsna trööstitu, aga kõrval oleva .. mis see siis on kirkus... saal ei ole ju.. RUUMI jaoks on oselajaid kindlasti vähe. Lätlasigi käivat nii vähe, et osalejad istuvad altarialal.

Väga huvitav oli. Alustuseks läksime keldrisse, selgus, et jõudsime ajas nii 800 a tagasi ja seisame tollase linnamüüri taga. Piiskop Albert rajas sinna linnuse (rahu ja õnne tooja vajab ju ikka kindlust), aja jooksul sai sellest dominikaanlaste klooster ja kirik ja kuskil oli ka vangla. Kuna Riia oli tollal kivide poolest vaene (nende vanalinna peatänav on Kalku ehk Kriidi, mida neil oli palju), siis toodi ehituskivid Revalist. Ja nii meie giid-pastor ütleski, et tegu on Reval stone´iga. Paari sajandi pärast jõuti punase telliseni. (Vikipeediast:1200. aastal jõudis Albert umbes 1500 ristisõdija ja 23 laeva eesotsas Liivimaale ning asus seal aktiivselt tegutsema. Ta rajas 1201 Riia linna ning alustas selle ülesehitamist. 1202. aastal asutas ta Mõõgavendade ordu. Pärast esialgse linna rajamist andis piiskop ühe kolmandiku sellest Mõõgavendade ordule tänuks nende abi eest piiskopivõimu kaitsel ning liivlaste maa vallutamise eest)

Praegu on selle ruumi kohal altar. Kiriku all olla palju kitsaid käike, kus keegi pole käinud, sest see on ohtlik. Arvatavasti on need pikad põgenemisteed. Nii, aga altar. Jah, kunagi ju maeti kirikusse ja nii maeti ka selle altari alla. Kile ja vaibad, mis siin pildil näha, on sellepärast, et luukildude peal ei tammutaks. Ammustel aegadel viidi küll põrmud kiriku alt ära  (haiguste tõttu), kuid hiliste väljakaevamiste käigus leiti siiski konte, mis maeti sama ruumi nurka. Luukillud jäid pinnasele.

Luteri kirikule omaselt pole kulda ega karda. Googlis on kindlasti ilusmaid pilte. Vaatan praegu, et väljast pilti ei teinudki... eks sa katsu täisehitatud vanalinnas midagi suurt pildistada. Aga proovin siiski! Järgmise postituse ajal on siin ka välisvaade.

Ekskursioon lõpes Jaani väljakul (kui õigesti aru sain. Ühelgi kaardil pole seda kirjas.) kiriku taga. 

Siin on näha jälle tükikest linnamüüri. Punasest tellisest. Selle taga, praeguse Kaleju (Sepa) tänava asemel, olla omal ajal voolanud Daugava. Praegu on jõgi sellest kohast ikka väga kaugel:)

Kena, et minu jaoks aega leidsid:)