reede, 7. mai 2021

7. mai 2021

Reedeeeee!!! Muidugi on taas sajune päev. Aadi sai vihmakindlalt sisse pakitud, kuum kakao kaasa ja läks. 

Mõtlesin, et teen täna isikliku postituse. Alustuseks.

Isikli asi nr üks.

Oli september ja olime NATO-naistega sünnipäeval, kui üks küsis, et kes temaga dieeti pidama hakkab. Selgus, et tehakse orgut ja fitlapi ja mõnel pole vahet, mida ta sööb, ikka peab kaks korda vaatama, et pihta saada:) Niisiis jäimegi üle mina ja küsija. Olgu. Valisime Fitlapi. Alguses oli väga tore - ei pea mõtlema, mida süüa teha! KOHE oli selge, et lapsed ube jm jama ei söö. Õige pea oli selge, et nii palju süüa teha ja süüa ei jaksa keegi:) Toidu kaalumise ja rasvasisladuse jälgimisega ma ei tegelenud. Ainus asi, mis sai korralikult tehtud, oli enda kaalumine. Ohh... lubatud 60 kilo jõuludeks ei saabunud😆 Ega ka järgmisteks kuupäevadeks😆😆 Ja ikkagi on hea teada, et telefonis on üle 600 retsepti, mis TEISI salendavad😆😆😆 Kes Fitlapiga kokku pole puutunud, siis teadke, et mingeid imetoiduaineid, mida saab  täiskuuneljapäevaööl neljateeristis tilga vere vastu, seal pole. Täiesti tavalised toidud, nt kapsahautis, praekartul, ohtralt rohelist. Märkasin küll seda, et suhkrut ja nisujahu ekstra lisada ei paluta, aga täielikku välistamist ka pole - nt leivas on ju mõlemad olemas. Ja sepikus. Seega tegelikult täiesti hea kava. Soovitan😇 Mina ikka ka jätkan...


Isiklik asi number kaks

Kui Marie pikkadeks päevadeks lasteaeda jäi, hakkasin koos Janaga kord nädalas kepikõndima. Ikka nii, et higi väljas. Pärast kepitamist toimus kudumistund. Tema koob haapsalu salle! Usukumatu, aga sellisest peenikesest lõngast ON võimalik kududa nii, et see ei lähegi katki! Kes kududa oskab, see saab kenasti toime. Kasuks tuleb arvutamisoskus, sest äärepitsi arvutamine võtab oma aja, ja kannatlikkus. Esimeseks tegin õlelille mustriga salli Mariele. 


Nagu näha, valisin rikkaliku mustri. Ilus ju! Ja nagu näha, siis pitsi arvutamine läks nagu läks. Kuigi hiljem sain aru, et asi oli pitsi külge õmblemises. Ei, see ei pidanud kõiki ääri ära katma, ainult pool salli! Traditsiooniliselt kooti salli pits kahes osas, et liiga palju silmi varrastel poleks. 

Sel ajal, kui seda salli kudusin, ütles sõbranna, et ootab titte. Nii, järgmiseks koon titele haapsalu räti! See erineb sallist kuju ja mustri poolest - on ruudu kujuline ja ..no on erinevusi. Titt pidi sündima aprilli algul, räti kudumiseni jõudsin juba märtsis. Seekord valisin mustri, mille kohta ühes raamatus öeldi "vilunud kudujad nii lihtsat mustrit ei koo":) Rombikiri (nr 4). Ei tulnud sellest rätti ega salli. Sai haapsalu salli tehnikas ese, tekike. Ühe rea kudumisele kulus u 6 minutit, pitsi ühele reale u tund. Ridu oli u 470, pitsi ridu 11. Valmis tekikese mõõdud said ligikaudu  66*113cm. Kudusin peaaegu kogu aeg, kui istusin:) 


Siin on pitsi arvutvutamine. Kusjuures - lõpuks selgus, et ainult 10 silma jäi üle. See võis ka kudumisviga olla!! Kuigi ma praegu ei leia, kus see kirjas on, sain 1062 silma, sõbranna arvutas ka enam-vähem sama palju. Raido naerab alati mu kudumise arvutusi, sest alati on midagi, "mis on iseenesest mõistetav". Niisiis, kui sinu tütar ütleb, et ta ei vaja matemaatikat, võid talle rahulikult öelda, et kudumisel läheb vaja. Ja siis selgita talle, mis asi on kudumine.


Siin on 1062 silma varrastele saadud. Ausõna, ma ei uskunud, et selle kunagi valmis saan. Kummidega on märgitud mustrikorrad. See oli Jana õpetus, et siis, kui midagi sassi läheb, leiab vea kergemini üles. 
 
Valmis! Ilus ju!Hea jaaniõhtul peale visata:) Meister leiab ohtralt oskuslikult peidetud kudumisvigu.  Tekk on juba ka pisi-preilini jõudnud.

Kuna salli kudumine on väga aeganõudev töö, siis niisama ei viitsi küll teha, aga näpud sügelevad Seega, kui soovid haapsalu salli,  sul pole vahet, millal valmis saab ja kui palju kudumisvigu sees on, siis avalda kommentaarides soovi:) 


Isiklik asi number kolm

Enne pulmi hakkasin jooksmas käima. Viimati tegin sporti keskas. Niisiis, mis sa arvad, millega see lõpes, kui esimsel korral 1,2 ja nädala pärast 5 km jooksin? Ma suutsin joosta 5 km järjest, jaa! Muidugi - põlved hakaksid valutama. Õnneks paranesid pulmadeks ära😆 Nüüd, jaanuaris, hakkasin uuesti. Seekord olin targem - võtsin äpi appi - Start Running, no ei saa mööda panna! Viisin Marie lasteaeda ja läksin jooksma- kõndima. Jõudsin selleks ajaks koju, kui Aadil online tund läbi sai. Kaks nädalat ja põlved valutasid. Tegin pausi ja jätkasin. Kaks nädalat ja sama jama. Hakkasin uurima, soovitati jalanõusid vahetada. Ja arstile. Praegu? St veebruaris? Kõik poed kinni. No jätsin pausi ja jätkasin. KUi esimene treeningpäev lubas korraga k´joosta 1 minuti (siis kõndida ja korrata), siis viimati jooksin suisa 10 min järjest. Ja ikka hakkasid põlved valutama. Nüüd on korralikud isejooksvad papud olemas, aga paus on sees, sest kui sa päeval Sirliga 13 km jalutad (nagu eile juhtus, see pole tavapärane), siis nagu ei jaksa joosta. Ega ole vist tark ka. Mõtet pole maha matnud. Kõik on ju aja planeerimise küsimus.

Olen otsinud ka gruppe, kellega sporti teha. FB pakkus funktsionaalset fitnessi. Jaa, hea oli, aga jälle see aja planeerimine! Igatahes olen suutnud poistele sinna ajad planeerida.  

Kuulun rahvusvaheliste naiste klubisse ja meie leedu sõbrad pakkusid märtsi lõpus kord nädalas treeningut. Issand! Olin koos jooksmisega kasutanud ka äppi, mis lubas.. ma ei teagi enam, kilosid kaotada või kõhulihaseid... no mingi treeningkava, mis tundus väga raske, aga kui esimest korda selle "leedu tädiga" zoomis trenni tegin siis ahastasin mõttes, et "tahan oma äppi tagasi"😅 Elus treeneriga on ikka palju toredam. Ta oskab motiveerida:"Ma tean, teie keha hakkas nüüd värisema, ta võitleb ebamugavustundega, aga ainult 20 sekundit on veel jäänud!" või "Ma tean, et te vihkate mind praegu, ma vihkan iseennast ka!" või "Teie suve-jalad tänavad!" Viimane kord, kui jälle sportisin, oli Raido kodus ja olin pärast mingit pingutust lapiti maas, kui ta ukse vahelt irvitas, et "Kas suve-jalad saadavad telegrammi?" Ma olen väga rahul, sest iga korraga olen ikkagi vastupidavam (13 km jalutada, kujutad sa seda ette!!) ja tundub, et liigutamine on Fitlapist tõhusam. Ei, 60 kilo ei paista veel, sest rasv asendub lihastega😂 

Sellised isiklikud paljastused siis. Nüüd midagi traditsioonilisemat ka.



Vakarbuļļu pludmale ja Piejūras dabas parks

Need kohad - Õhtupulli rand ja Mereääre looduskaitse ala, asuvad kõrvuti Riia linnas:

Ausalt öeldes, suhtun ma sellesse aja ja kauguse määratlusse küll väga skeptiliselt. Aga mine sa tea,  käisime kahel erineval päeval ja autoga on vahemaad  petlikud. Kodust sõitsime sinna u 40 minutit, randa siis. Sama aeg, mis Jurmalsse!


 Vikipeedia andmeil on tegu ainsa Riia rannaga, mis võib uhkeldada sinise lipuga. Kui avad 1001beach, siis saab teada, et  "There are few sunny days in a year, and the rest of the time the sky is overcast, often it rains."  Ei kõla küll kutsuvalt. Ega seal midagi olegi, rand nagu rand ikka. Teed on sealkandis nirud, parkla oli korralik, aga "paaril päikselisel päeval" kindlasti liiga väike. Erinevate veebilehtede piltidelt on näha, et suveks viiakse sinna ka ronimisasju, võrke, avatakse kohvik. Meie käisime novembris ja peamised atraktsioonid - Läänemeri ja rand, olid olemas.


Kohalike ilmaoludega harjunud inimesehakatis tuvastas "päikselise päeva" ja kasutas hetke.



Mereääre looduskaitseala võeti kaitse alla 1962. Tegu on muidugi ka Natura 2000 alaga, vääriselupaik kõrrelistele ja lindudele.

Vaatamata ohtratele keeldudele, oli see koht jaanuaris vägagi populaarne. Teeraja äärde oli  tetrapakenditest linnusöögimaju riputatud ja näha oli, et neid täidetakse ka pärast riputamist. Mis seal imestada, looduspark asub korterelamute taga, kindlasti on nii mõnelegi (pensionärile) igapäevane jalutuskoht.

Oleme teel (linnu)vaatlustorni. 

Vaatame tornist kaitseala poole ....

...ja asumi- Daugavgriva- poole. Üsna imelik oli keerata korruselamute vahele, et minna looduskaitsealale...aga Waze ei valeta:) Parkla on, kui piisavalt vara jõuda, on ka (tasuta) parkimiskohti:) Muide, kui vaadata paremale, siis paistab sealt karjamaa! Nägime veiseid, neid, kel karvad maani.

Kui kõrrelisi pole, aga on lund.

Oh üllatust- Mereääre looduskaitseala viib mereni.


Ringrada on täisti paraja pikkusega, et kolmene selle suurem vingumiseta läbiks. Kui natukene kelgul ka vedeleda saab.


Uzvaraz park - Võidu park

Panen siia ka meie viimase "tursti tegemise". Uzvars´e pargist on juba juttu olnud - käisime seal suusatamas. Nüüd nägin videot, et Riias on jaapani kirsid õide puhkenud. Muidugi läksime imetlema. Ja tõesti, tõesti - olid kirsid, olid õied, olid (ilu)pildistajad, oli maalija.

Uzvaras´e park asub "mitmel pool teed". 



Pompöösne monument II maailmasõjale.




"See puu"

Jälle leidsind nad koha, kuhu märgid peale teha! Miks eestlased end kaitsemärkidega ei ümbritse???






Siin on näha järjekordset installatsiooni. Pargis oli mitmeid triumfikaari, mida ma loodan selle kuu jooksul lähemalt uurima jõuda. 

Kirsse ei oli palju. Türil on tehisjärve äär nendega palistatud, küll aga on siinsed istutatud nii, et võrad saavad kokku ja ongi tunne, nagu Jaapanis. Ei, ma pole käinud, aga olen näinud videosid, kuidas inimesed kõnnivad kirsiõite all ja siin on see täielikult tehtav.


Aitäh! Kirjutame-loeme jälle, kui mitte varem, siis järgmisel reedel. (Sest Aadi on jälle koolis!!!)

Aa, üks asi veel. Teisipäeval oli riigipüha ja mingi tava või seadus, mida kõik kohalikud teavad, annab ka esmaspäeva vabaks. Ei ole mõtet kadestada- homme, st pühale järgneval laupäeval on kõik tööl:)







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar