Juba kuu aega Riias olnud! Kraam lahti pakitud, lapsed koolis, lasteaias ja huvitegevuse logistika paigas. See viimane näis eelmisel nädalal küll ilmvõimatu ja juba muutub, aga pms on paigas.
Alustame algusest. Plaan oli selline, et lapsed lähevad kooli 18. august ja meie tuleme Riiga 15ndal. Eiei, sina ära tee plaane, küll kovid selle eest muretseb! Augusti I nädalal saadeti koolist "Tere tulemast tagasi!" kiri ja mingil kummalisel moel avasin ma küsitluse naasemise kohta. No ja muidugi oli seal kirjas, et vaktsiin on hea ja lapsed alla 12a lastel on sama positsioon, mis vanematel, siis HOWEVER, alla 12 a lapsed peavad olema 10 päeva isolatsioonis. Nojah, nii need poisid siis tulid Raidoga 8ndal augustil siia. Me olime lihtsalt kindlad, et Aadi ei oska suud pidada ja lapsi valetama õpetada pole ilus. ( Kuigi mitte kõik eesti pered ei olnud seda meelt.) Aksel tuli sellepärast, et "Türil on igav, sest mitte ükski sõber ei viitsi õue tulla" ja nii oli Aadil ka julgem. Kuigi ma usun, et ta poleks märganudki, et isa pole - x-box ja arvuti ju on! Marie veetis nädala Mornas, mina pakkisin ja ei mäletagi enam, mida veel.
Nädal enne kooli algust saime kirja, et ohoo, teie laps on valitud student ambassadoriks. Sõnaga, see tähendab, et päev enne kooli algust saavad kõik uued (pered) kooli ja õpetajatega tutvuda ja õpilased on abis - juhatavad, kuhu vaja; tutvustavad maja jms. Selleks toimus ka koolitus. Aksel oli kolmanda klassi Laurale ekskursioonil tõlgiks. Aga mitte ainult. Igatahes lahe! Isa ja ema olid uhked:) Laps sai ka särgi, mida saab veel aastaid kanda. Kui julgeb:)
Esimene koolipäev oli meeleolukas. Eestlased olid kohal enne teisi. Miks õues mask peab peas olema, ei tea:( Praegu peavad maske kandma vaktsineerimata 12+ inimesed ja nooremad siis, kui klassist välja lähevad, st koridorides. Aksel saab maskist tundides lahti siis, kui enamus klassist on vaktsineeritud. Küsisin siis, et kuidas on? Ta loetles mulle AINULT välismaallasi, kes on vaktineeritud. Kuidas ta teab? Sest kõik teised teevad igal nädalal testi:)) Süsteem on selline, et igal neljapäeval sülitatakse ja reede hilisööl tuleb SMS koodiga, millega saab ligi tõendile e-postis. Esmalt tehti testi reedel, siis selgus, et laborid ei suuda neid kontrollida. Nüüd on kuulda, et isegi üks test nädalas igalt vaktsineerimata õpilaselt Lätis käib laboritele üle jõu. Lahendus- testitakse üle nädala:) No jumala eest! Niikuinii pidi test kolm päeva õige olema:) Vähemasti on nad koolis! Kuigi kool teeb juba ettevalmistusi virtuaalõppele minemiseks - pidime allkirjastama paberi, et vastutame kooli tahvelarvuti eest, kui laps seda laenutama juthub.
 |
| Aadi õpetaja peaks olema see parempoolne ja teine siis õpetajaabi. Ma ei ole neid ilma maskita näinud, ei tea. |
 |
| Traditsiooniline pilt "põõsaste" ees. |
Jaa, käisin poistega laupäeval ronimas. Teate, poisid panid ees minema ja jõudsid seitse rada läbi teha, 8ndale enam ei lubatud, sest kell oli palju - jõudsime sinna alles 17 ajal, park suletakse 20st. Ja ega nende lugu olegi huvitav - Aadil oli esimene tõrge 7ndal rajal.
Piletisüsteem on selline, et loeb vanus, mitte pikkus. Aadi võinuks minna ainult 1-4 rajale, aga müüja arvas, et nooh, ta võib ju proovida... Aadi arvas, et 8ndale poleks ta läinudki, liiga kõrgel.
Hoopis toredam see, kuidas mina oma teise seikluspargiga tutvusin. Esiteks on seal turvakarabiin selline, et seda ei saa keset rada lahti teha - paned alguses jooksma ja teises otsas saad lahti. Muidu on kaks karabiini ja neid siis tõstetakse kordamööda. Halb on selle pärast, et kui su järel on kiired, osavad ja kartmatud seitsmeaastased, ei saa nad kaalutlevast keskealisest mööda ja nende püsimatus võib tollele vägagi närviajavalt mõjuda. (Juhtus ainult ühel rajal.) Niisiis, alustasin mina I rada ja muudkui julgustasin ennast, et oi kui tulbi ja oi, kui hirmus, ja sa saad hakkama, ära kiirusta, keskendu. Pärast I rada olin kindel - kõik. Otsisin poisid üles. Olid vist II raja lõpus. Noh, meel rahunes ja mulk lõi välja - maksin ju kaheksa raja eest! Läksin teisele. See oli muretum kui esimene. Otsisin siis jälle poisid üles, kes ütlesid, et tulgu ma aga koos nendega nüüd neljandale:) Ma mõtlesin, et vaatan, kuidas see kolmas rada ka käib - nii- seda oskan, seda oskan, seda oskan, ok, see on võõras, aa, seda läbitakse nii ja kolmandale ma läksin. Seal olid esimesed takistused, kus vaatasin alla, sest vahemaa oli pikk. Kohe oli selge, et alla ei vaata! (rada oli 4-7 m kõrgusel) Ja nii oligi- pikad vahemaad olid kõige hirmsamad- lähed mööda laia linti, kõik ok, aga see ei saa otsa! Siis poeb ebakindlus hinge. Siis hakkab see pikk lint kõikuma (mingi füüsikaseadus ilmselt).. No sai ka kolmas tehtud. Lapsed olid vist kuuendale jõudnud. Hästi, neljandale. Tegin "tutvumisringi" ära ja läksin. Olin üksi, sest kell nii 19 peale ja uusi enam rajale ei lastud. Jessver, ühe takistuse juures tammusin end higiseks- oli alus, mis sõitis kahel trossil. Küsimus oli, kas sinna istuda või seista. Otsustasin istuda. Poisid muidugi ütlesid, et seismine olnuks parem olnud. Aga mu "teine" jalg ei liikunud nii kiiresti, et oleks alusele jõudnud, kui selle platvormilt tõstsin! Ka see sai tehtud. Täitsa lõpp, milline adrenaliinilaks! Polnuks ma roolis, teinud pitsi. Isegi kaks! Ja meeletu liha isu tekkis! MA SAIN HAKKAMA!!! Igal rajal oli 1-2 kaks takistust, mis võttis särgi märjaks ja pulss oli ilmselt sama kõrge kui joostes.
See polnud ainus seiklus sel päeval. Lugu algab juba augustis, kui auto "ütles", et mingi pirniga on midagi. Varemgi olnud. Selle vahetamine on tükk tööd- tuli tuleb ära võtta. Ja sinna see jäi. Juba ühel õhtul tundus mulle, et mul ei ole tulesid. Kui siis Siguldas 20.30 ajal auto käivitasin ei juhtunud mitte midagi, st tulesid polnud. Saatsin Aksli vaatama- kruttisin erinevaid funktisoone - ei ole! Ainult mingid nõrgad tuled (krt seeda teab, mis nimelised) ja kaugtuled. Lähitulesid pole. Nooh, kui hull see ikka saab olla, mina olen ju nähtav - mingid tuled on. Hakkasime sõitma. Ja mitte s****gi ei näe. Linna vahel oli tänavavalgustus ja kõik ok, aga niikui maanteele keerasin... Olen ülitänulik Lexus CP-6866, kelle sõidukiirus jäi ka kiirteel 80 juurde ja ma sain selle piduritulede kumas sõita. Muidugi sadas ka vihma. Korra see Lexus kiirendas, ja siis oli mul küll õudne, sest kui gaasi andsin, ei näinud enam teepeenart. Ja nii ma siis sealt ohutuledega tulin:) Iga kahe kilomeetri tagant küsisin Akslilt, et mitu kilomeetrit koduni, siis väike tehe x-10 ja olemegi Riia turvalise tänavalgustuse rüpes. Ei iial enam, palun! Kirusin ka kitsisid lätlasi - miks neil ei ole kiirtee valgustatud nagu Eestis? Raido kõhkles, kas ikka on. Kuidas siis on, Tartu-Tallinn tee kasutajad? Kas valgustus on kogu neljarajalise ulatuses või ainult viaduktidel? Igatahes ei saa seal kunagi kaugtuledega sõita, sest koguaeg on keegi kusagil ees.
Riia portselan
Teate, et see on pop? Mina ei teadnud, aga sõbranna Pille ema on oma lemmikute otsingul ja Pille ütles, et ta tahab siiakanti ühte "paradiisi poodi" tulla. Ja et kas ma viitsin kaltsukates ringi vaadata. Kahe kaltsukaga oli selge, et neis on ainult väljamaa kaupa. Täna käisin siis "tõotatud maal" Baložis, kodust u 12 km, sõltuvalt liiklusest 15-30 minutit. Olin valmis MILLEKSKI SUUREKS, aga mitte selleks, et pood avatakse 12st! Olin 10.30 kohal.
Linnas pole suurt midagi. See asutati 1947 seoses turbakaevandusega. Peatänava - Rigas- ääres olid renoveeritud Stalini-majad- sammastega, korralike seintega, teate ju küll. Keskväljakul (ring kaardil) oli Lätile traditsiooniliselt purskaev.
See kujutas linna vappi, kui see veel iseseisev oli, nüüd on osake Kekava vallast.
 |
| Purskkaev on kooli ja kultuurimaja ees Skoalas tänaval. |
Titurga järv oli ka.
Ja kirik:
Kui pood (Rigas 14, II korrus, I korrusel on Mego toidupood, see on kaardil ka näha) avati, siis olin VÄGA pettunud - seda tüüpi kaltsukas nagu Türil Kaare tänaval - ole ainult mees ja kaevu. Olgu, puhtam, pärast ei tahtnud ennast üleni pesta. Nõusid oli kolm riiulit, neist üks Riia portselaniga. Tegin pilte ja saatsin sõbrannale. Otsitavat dekoori silma ei jäänud, aga kui ikkagi on huvi ja aega, siis on seal ilmselt mitu tundi tööd, et kõik kastid ja virnad läbi lapata. Sorteeritud ei olnud küll midagi. Hinnad olid ok - 1,5-4 euri taldrikud, tassid, vaagnad. Tõsi, mul tekkis huvi, AGA need on ju käsipestavad! Peab mõtlema. Jälle peab tõdema- ära viska midagi ära- oota (50) aastat, aja see läheb hinda. Nüüd kiiresti vanemate-vanavanemate kappe revideerima!
Kas midagi tuli tuttav ette? Jaa, ämmal on midagi ja emal on midagi ja tädil:)
Tänaseks kõik, kell juba neli läbi, varsti pere kodus. Ehk homme jälle!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar