ERASMUSega Tenerifele. Teise päeva ennelõuna

Ärkasin kardina peale - tuul hakkas seda liigutama ja kange pimendav materjal hakkas krabisema. Silmanurgast nägin valguse välgatusi. Kas tõesti äike? Unesegadus, lühike uneaeg, ajavahe - loomulikult olin segaduses. Lisaks olin voodis risti, ei saanud aru, kus ja miks:) Selgus, et äike on suitsuandur ja tuul on tuul. Kell oli ilmselt eesti aja järgi mõistlik, aga kaks päeva hiljem ei mäleta. Nagu siis, nii ka kirjutamise ajal kolmandal hommikul on padjanägu füüsiliselt tuntav. 

Kuna blogiaadressi jagasin vaid tuttavatega, siis saate järgneva hüplevate mõtetega hakkama. Püüan küll mingit süsteemi ja loogilisust luua, aga arvan, et nii see ei lähe. Te olete mu kõnestiiliga harjunud, saate hakkama. 

Koolitus veel ei alanud, olin terve päeva turist. Samme ja kilomeetreid ei lugenud.

Hommiksöögibuffee asub üle väljaku Hotel Adonis Plazas. Hommikusöögivalik oli (ja on) mõistlik, mida oli vähe, oli värske - ainult tomat. Menüüs olid munapuder, viinerid, kuklid, võileivamaterjal, helbed, muffinid, mahlad jmt. Ruum oli pigem väike, kuid mugavalt organiseeritud - kahesed ja neljased lauad. Sõin teadlikult kõhu väga täis, et olek jaksu ringi trampida. 

Vaade koridorist paremale ja vasakule

Hommisöögi-hotell on see kõige vasakpoolsem hoone.

Ilm tundus ... kahtlane. Panin üle väljaku minemiseks kardigani peale, aga see oli valest materjalist - trikotaaž. Midagi võinuks õlgadel olla, kuid see pidanuks olema palju õhem. Riietuse kohata selgus päeva peale kurb tõsiasi, et trikotaažist t-särgid ei sobi, sest neid kaks päeva ei kanna. Pesta ma neid ei taha, sest kogemus ütleb, et väänan nad viltu. Arvan, et järgmine kord, kui tulen, võtan ainult sitsist ja batistist riided. Kui turistima läksin, pistsin kardigani ikka kotti, aga vaja ei läinud. Tundub, et kohalikud käivad siiski ka pika varruka ja pikkade pükstega, ainult turistid silkavad paljalt ringi. Mina teksades olla ei tahaks. Eieiei. Ega potastes. Fuih!

Päeva lõpuks sain aru, et ma ei saa ilmast aru: tuuline, aga tuul pole värskendav. Selline pidev tuul Eestis tähendaks raudselt kurguvalu ja nohu. Tuul on soe ja täidlane. Pidev, aga kohalikud ilmselt seda ei märka. Taevas võib pilves olla, aga ikkagi on soe, isegi lämbe, tundmatu tuul vist ikkagi leevendab seda lämbust. Vihm meenutas dušši ja seda sõinuks olla pidevalt. Järgmisel päeval ütles üks, et käis tunni kaugusel mägedes matkamas ja sai ligemärjaks. Kahtlane. See ilm siin on kahtlane. Tuleb siiski tõdeda, et meeldiv, sest isegi mina, kuumapõlgur, olen aktiivne. Tõsi on muidugi see, et puude varjus pole halb olla. Kuna mu telefon oli ikka veel Türil :) ja näitas, et sooja on suisa 12 kraadi, ei teadnud ma pärastlõunani soojakraade arvata. Siis nägin ühel kõrvaltänaval tablood, kus temperatuur vaheldus kellaajaga. Kell oli õige - 14.48, aga temperatuur?

Taaskord see kahtlane. Aga miks peaks inimestele avalikult valetama?

Eesmärke oli selleks päevaks kaks: 1. leida üles koolituskoht ja 2. saada aru, kus ma olen.

Kui eile õhtul olid tänavad melu täis, siis pühapäeva hommikul 10 ajal valitses tänavatel türilik tühjus. Ka söögikohad ja poed olid kinni. Suisa trellitatud. Õhtul küsisin adminni-neiu käest, on siin turvaline. Ta suhtus sellesse väga tõsiselt ja näitas GoogleMapsis (edaspidi GM), kus ei ole turvaline. This corner here. It´s not safe. People go very fast here. This is NOT safe. Aga mujal on turvaline ja päeval on sellel nurgal turvaline. 

Koolituskohta, kuhu jala on GMi hinnangul 45 minutit, otsustasin siiski minna trammiga otsima. Trammipeatus oli  5 minutit kaugusel: mäest alla ja paremale:) teatri kõrval. Tuli meelde, et liidukaaslane Miina oli oma ERASMUSe ajal Dublinis teatris käinud. Kahjuks olid viimased postitused teatri kodukal märtsist. 

Trammiliine on siin kaks ja vaid üks sõidab reisikeskusest läbi linna Trinidadi. Teine liin ristub kusagil. 

Niisiis - tramm. Siit ta tuleb: 

Sillutist näete? Kogu see linn on kivist.  Korralikult laotud sillutis, bussisõidu ajal registreerisin lennujaamas lähistel ühe teeaugu. Sillutis on maitsekas: 

Soovitan piltidel teadlikult silmata ka teeäärseid... ma ei teagi... kaitseseinu? No et tee tõuseb ja ääred on korralikult turvatud.

Koolituskohta oli lihtne leida: neljas trammipeatus (kui nüüd tõlge ei valeta, siis on tegu Issanda Risti peatusega), üle tee ja, selgus, et mäkke nii 50m ja kohal. 

Tagasi tulin jala. Ja ikka nii, et natuke trammiteest paremale ja siis jälle vasakule. Ja nüüd, ole hea ja kannata ära, ma olen ikkagi see-suu-ammuli-turist ja pildistasin ohtralt vaateid. Kuna pildid on tehtud, st töö ja vaev nähtud, siis panen neid edaspidi ehk rohkem kui tarvis. Järgmine pilt on näiteks tehtud koolituskoha ees, sest värvide ja arhidektuurne kombo oli silmale uus. Ligi tund hiljem teadvustasin, et siin on kõik majad vähemalt 4-korruselised ja enamasti isegi 8-korruselised. Autod on pargitud tihedalt, prügi sorteeritakse, aga meil on parem värvidesüsteem. Kogu linn on kivist. Jälle see kogu! Ma pole ju kogu linnas käinud, aga nähtu põhjal julgen seda väita. Kogu linn on kivist, samas on rohelust. Nagu siitki näha, siis on rohelus teadlik ja sobib ideaalselt pildile. Võsa siin pole.

Tumekollase maja ees oli ja on park. Tilluke mänguväljak, välijõusaal ja pergalo. Praegu mõtlen, et kui Lätis pildistasin isikliku huvi ja vajaduse tõttu kõik mänguväljakud üles, siis siin pole veel ühtegi pildistanud. Need on nii nirud ja enam pole füüsilist vajadust kah:) Pildistan. 

Üldiselt annavad siin värvi sinine taevas, majad ja rohelised taimed. Värvilisi taimi on vähe.  Aga siin olid. Katsid pergalot.  Ja edasi: taketesed! Need jõuavad ka igale poole. Just kakkusin kasvuhoonest välja, aga siin, näe, säravad. 

Siin on komme toataimi õues kasvatada:) Ühes kohas olid need juudihabeme-tüüpi lilled suisa pinnakatteks.  Pilt ei tulnud nii ilus, kui päriselt oli. 

Nagu te kõik teate, on Tenerife vulkaanitekkeline ja mägesid jagub. Ausalt - alguses oli see mägi (või need mäed), vapustavad. No et kõnnid ja siis vaatad paremale ja - mägi. Majakesed ja mägi. Nojah. Las see siis seal olla. Pole võimalik aru saada, millise koha pealt kõige parem vaade on. Mõned klõpsud. Ikka siis tagasiteel koolituskohast. 

Näed, kõik mahub: majad,  korralik kõnnitee, tänavaäärne parkimine, ühesuunaline (vist) sõidutee ja prügikastid. No ja siis see mägi. Lihtsalt on seal. 

Järgmised pildid on tehtud ühest kohast.

Vaatad vasakule - mägi.

Vaatad otse: ookean.

Vaatad paremale: park.

Vaatad selja taha: kirikuesine väljak. See oli moodne kirik. Nii jubedat Jeesust ristil pole ma veel näinud. Ei julgenud pilti teha, aga vist ikka lähen ja teen. Kogu interjöör kisendas kannatusest. 

Aga sellest jubedusest julgesin küll pilti teha. Raido kommenteeris, et see on veel mingil krdi saarel.  Siin olla madalad maksud. Olen bussiaknast veel madalamaidki näinud.

Huvitavate kõvade viljadega puu. 

Kitsas tee, mis ei vii kuhugi. Siiski? Mõnikord ka garaaži. Silma on jäänud, et seindad on soditud. No seda ei saa ju tänavakunstiks nimetada. Majade seinu mitte, aga omanikuta või riigi omad küll. Jälgi pilte.

Mis kujuga see valge maja on? Mulle tundub, et kruiisilaeva. Tekkis seos Jurmala rannas oleva laevakujulise hotelliga. Kas ka Pärnus pole midagi? Igatahes tegin pilti. Majade tasapindade erinevust märkad? 

Puudepeenra muster haaras pilku. Näed, nii peenar kui tänav on puhas, sodi pole.

Jõudsin teatrini. Hoone on igav, aga skulptuur selle ees on kahepalgeline.

Muide, skulptuuride ja mälestusmärkidega on kehvasti. Pole nii nagu Euroopas, et üks ratsanik ajab teist taga ja üks valitseja kõrgub teise kohal. Pole aimu ka, mis see on, aga see oli esimene, mida oma jalutuskäigul märkasin. Kuju jalamil pole kasvuhoone vaid trepp parklasse.  Kasvuhooneid pidi neil olema küll, et toopilisi puuvilju kasvatada.

Mainisin, et esimene mulje majadest on mitmekorruselisus. Ühelt pildilt nägin nüüd küll ka kahekordset, aga see siin oli esimene, mida täheldasin, et madalam kui neli. Ja olingi tagasi hotelli lähedal. Paar tundi vast möödas, aga kõht tühi. Otsustasin, et lähen kindla peale välja ja suundusin hotellialusesse mäkki. Muidugi plögistasin oma valge batistist pluusi täis ja läksin siis seda koju pesema:) Võtsin ka jahutava vanni ja mis edasi sai, jääb ootama. On aeg tänast turismi tegema minna.