10. veebruar 2022

 Appikene, alles ma ju klõbistasin! Mis juhtus? Ega muud, kui olen oma aja ära sisustanud.  

Alates septembrist õpin jälle läti keelt. Ideaalis oskan kuu pärast igapäevavestlust hallata. Reaalsuses olen laisk ja ei õpi sõnu (sest õpetaja ei käse). Kaks korda nädalas on zoomi- tunnid. Mäletan esimest tundi ja teist ka. No mitte kuidagi ei saanud aru, et mida ja kuidas, aga nüüd on täitsa mõnna. Olen tunnis ameeriklannaga, kes elab lätlasega. Lätis. Tema sõnavara on muidugi lopsakam, aga üldiselt me teineteist ei takista. Ta läks enne jõule Arizonasesse ja naases kuue või seitsme nädala pärast. Sel perioodil olin päris palju üksi tunnis ja vat see oli küll väga väsitav. Võiks ju arvata, et üks-ühele tunnid on viljakamad kui grupis, aga kui sa ikka sõnu ei tea, siis.... Kuigi, ma julgen öelda, et oskan Sinust läti keelt 100% paremini:) Raadiot kuulates saan ikkagi aru, millest jutt käib (tänu rahvusvahelistele ja vene sõnadele) ja ühel õhtul vaatas Marie plaadilt multikat ja see sattus kuidagi läti keele peale, ei seganud teda, ei seganud mind, st ei tekkinud küsimust, et miks ma üldse aru ei saa. 

Spetembri lõpus või oktoobri alguses leidsin jooga koha, kus oli hommikune tund inglise keeles. Hurraa! Igal nädalal pole käinud, aga siiski ja iga kord näen pisukest edasiminekut. Urban Yogas on minu õpetaja Liva. Alles praegu sain teada, et ta oli jurist:) Nii see läheb - ole julge ja tee, millest hoolid. Jaanuri keskpaigani asus klubi (stuudio?) Radisson Blu taga (see kõige kõrgem hotell kesklinnas), nüüd on vanalinnas  Laipu tänaval. Päris äge on vaadata aknast välja ja näha paari meetri kaugusel aastaarvu 1616.  Vanalinn on tõesti vana linn. Osalen Ashtanga jooga algajate tunnis. Appikene, kuidas see mulle meeldib! See on liikuv, ajab higistama ja ON võimalik. Täna ei olnud jaksu tundi minna, otsisin youtube´ist õppevideo, aga eks igal õpetajal on oma lähenemine ja nii jäin asana´tega poole peal hätta, sest NIIMOODI ma küll end väänata ei suutnud. Ma väga loodan, et mul on iseloomu harjutuste järjekord ära õppida ja harjutmist jätkata digivahenditeta. 

Ja nii ongi nelja päeva hommikupoolikud sisustatud. Lisakas osalen kahel e-kursusel Taru Ülikooli juures ja ausõna, nendega olen hullemini hädas kui läti keelega:) Aega ei ole!

Olgu, koroona. Ma ei saa enam üldse aru. Olen seisukohal, et kui midagi on muudetud, küll ma reeglit rikkudes sellest teada saan. Siiani on kõik hästi. Kaubanduskeskuse uksel seisab/istub turva ja kontrollib sertifikaati, lapsed panevad maski ette ja lähevad kooli. Kõik õpilased teevad kaks korda nädalas kiirtesti ja mittevaktsineeritud kord nädalas PCRi lisaks. Alates tänasest on Aadi ka ainult kiirtestimees. Kiirtestidega on mitu lugu. 1. Mingil põhjusel, mida ei ole selgitatud ja ma pole ka küsinud, tehtakse koolis kolmapäeva hommikul PCR ja õhtul kodus kiirtest. Jabur. 2. Üks eesti tüdruk annab peaagu alati positiivse kiirtesti, aga PCR on negatiivne. Seega kaotab ta vähemalt ühe koolipäeva, oodates PCRi tulemust. 3. Eelmisel nädalal sain teada, et kui pereliige on koroonas, peab pere kodus olema, sügisel see nii ei olnud, aga kohe lugesin artiklit, et alates esmaspäevast jälle ei pea lähikontaktne kodus olema. Üldiselt on NATO-peredest neljas viirus sees. Ootame oma korda. Jaanuaris käis uudistest läbi, et lubatud on ainult PPF2 maskid. Siis ütles haridusminister, et kuna koolidele on ostetud 800 000 eest riidest maske, siis koolis võib neid edasi kanda:) Võibki. Ja PPF2i ei nõuta, piisab meditsiinilisest maskist.

Lidlisse pole ma ikka jõudnud. Eile sõitsin ühest mööda, saba oli õues.

Uudis on see, et meie maja müüdi maha. See, kus Riias oleme. Tuli välja, et maja oli hoopis naise oma, asju ajas mees, ja too suri ära. (Kaudselt kovidisse. Ta oli olnud haige ja kui öeldi, et külas ei või käia, siis põhimõtteliselt suri kurvastusse. 90sed tevad, mida tegema peab.) Pärast surma hakkasid pojad vara jagama. Üks neid pidi olema USAs miljonär, aga teise äri olla kõrbenud ja see tahtis kangesti müüa. Alates veebruarist on meil uus peremees, aga leping kestab kenasti juuli lõpuni.

Natuke Jelgavat

Novembris käisime Jelgavas. Mänguväljakul. Jaa, jälle suur ja uhke, valmis tänavu ja asub "turust mööda", Uzvaras parks´is. See on ikka pöörane, mis me siin teeme- sõitsime ligi tunni, et lapsed mänguväljakule viia... 

Riia jääb paremale.

Siin pargis on väga palju mõeldud ka vaneamtele- istekohti on üsna palju ja nagu näha, on need mõnusad laiad.

Saarmast näed? Pargis on mitmied nunnusid loomaskulptuure. 

 

Skatepark jääb küll üsna kaugele, aga tankida võib ju igal pool.

Nii leidlik!

Park valmiskoostöös ..meie mõistes vist RMK.

Avarust on, tavaliselt on ronimisseinad kitsukesed ribad ronilate küljes, aga siin on kümneid meetreid lai kaldsein. 

Mis see on? 

Nagu siin kombeks, valvatakse väärt asju hoolega. Park on öösel suletud. Kolmesel oli tegevust küll ja veel, üheksane leidis ka midagi. Pargi juures on kaks parklat, pargis on suur välilava tõusva "saaliga".

Veel käisime vaatetornis "Pils salas skatu tornis" kaardil. Kui lähed, siis sõida julgelt lossist mööda. Tee lõpus on parklakene ja torn juba paistab. 

Ilm oli novembrine. Parklast tornini on vist 500 m

Torni joonis. Üsna kõrge, onju.

Jõeluhal kasvavad metsikud hobused. Ei mäleta enam, kas lugesime 70 kokku. 

Selline jalutuskäigu tee parklani.

Tornist võib ka edasi minna pikemale matkarajale karjamaal.

Kui Jelgavasse minna, siis tuleb ka samottskulptuurid üle vaadata "Pastaigu taka" asub vaatetorni lähedal, "teispool silda". Lätlastele meeldib korraldada skulptuuride festivale ja niiviisi linnaruumi ilmestada (Ventspilsis on lehmad). 

Nii kujutatakse tüüpilist , no kuidas öelda, ... talutüdrukut? Tautumeita

Järgmised skulptuurid olid vist sisemise valgustusega.

Kus asub abielusadam? Jelgavas!

Jälle üks geniaalne jalgrattaprakla.

Samottskulptuuride pargi lähedane parkla. Tasuta. 
 Muide, parklas oli kaks Eesti numbrimärgiga autot veel.

Kokkuvõte- Jelgavasse tuleb tagasi minna.

29. oktoober 2021

 Nüüda annavad piirangud natuke tunda küll. 

1. Lapsed on kodus. Selles pole midagi uut, muidugi, aga igapäevaelus annab see tunda kolm korda korraliku toidu tegemises. Kui lätlaste vaheaega pikendati nädala võrra, siis meie kool "oli valmis" alustama virtuaalõppega kohe teisipäevast. Esmaspäev oli koolist õppevahendite toomiseks. Aadi klassijuhataja ütles, et tema vahendeid koju ei saada, sest virtuaalõpe kestab ainult neli päeva. Julge otsus👍 Tõin siiski Aadile võimaldatud tahvelarvuti koju, sest "me oleme selle eest maksnud!" No ja eks sellest ole mingite ülesanne täitmisel ka kasu- nt fotode üles laadimisel ja vaba aja sisustamisel.

Aksel elab oma elu- 8.30 algavad tunnid, 12st on lõuna ja kool lõpeb 15.30. Aa, siiski-siiski- võrreldes eelmise aastaga on meil probleeme netiühendusega! Väga ebameeldiv. Aksel kihutab vähemalt korra päevas elutuppa, et "zoom läägab" ja siis sulgeme kõik aparaadid, aga asi ei lähe enamasti märgatavalt paremaks.

Lasteaialapsed paluti kodus hoida, kel vähegi võimalik. Mul ju on. Vähegi. No ega see just lillepidu ole, sest ... Jaa, Marie on kordades asjalikum ja isetoimetajam kui nt kevadel, aga siiski oleks mugavam, kui ta oleks lasteaias. Aadi peaks esmaspäevast kooli saama, siis saab kogu armastuse Mariele suunata. 15nda novembrini:)

Saan aru, et mänguasjad on põrandal - gravitatsioon ja uudishimu, mõttelend, kui soovite, loomingulisus, aga miks on kummut seinast eemale lükatud???

2. Komandandiöö kella 20st 5ni. Peab ütlema, et minu varasemaid öiseid käike ei vähenda see sugugi! Kell 20 ongi tänav tühi, üksikud autod liiguvad ja vilkuritega patrullivad politseinikud ka. Küll aga tabas mind paar päeva tagasi hämming, et komandandiöö algus tähendab seda, et poed suletakse tund varem, st 19st. Tegin nimekirja, et käin õhtul poes ära, kui Raido ütles, et kuule, ega sul palju aeg ole- kell juba 18.30. Kuidagi oli see fakt minust täielikult mööda läinud😕 No mis seal ikka, proovime! Ületeepoe ukse taga oli u viis inimest. Ah, ega tahagi sinna minna, seal on kitsas ja napp valik. Järgmise nurga tagune järjekord oli ka u viiene. Ega seegi teab mis hea valikuga pood ole. Lähen järgmise nurga peale Mini Rimisse. Olin vist kuues või seitsmes seisja. Seisan. Kes sisse läheb, see sinna jääb, mingit "vennaarmu" küll ei tajunud. Jõudnud uksele piisavalt lähedale, nägin, et pood avatakse juba 7st, ähh, jõuan enne laste tõusmist läbi hüpata ja piima tuua küll, tulin koju. Samas tekkis sportlik huvi, et kui kell saab19, kas pannaksegi uks lukku, et kes sees, see sees. Võib ju mõnel teisel õhtul katsetada.

Elvi asub tegelikult nurga peal, Haoli Bistro kõrval on Lats. Kogu rännak võis olla 500 m.

3. Suletud kaubandus. Oli mul vaja lõnga, et Marie vestile Onchao´d tikkima hakata:

Midagi sellist, ainult valge ja kollase lakaga. Lakk ja tiivad on kaks korda pikemad. 
https://www.pinterest.com/pin/314196511513750303/

Lõng on mitte-esmatarbekaup, seega lõngapoed on kinni. Mis seal ikka, tellin netist ja lähen toon ära- nagu eelmisel korral, kui kõik kinni oli. Aga võta näpust- see pood ei võimaldanudki ise järgi minemist, ainult saatmist. Ma, suure liialdusega, näen seda poodi oma aknast:) Küll aga õnnestus mul ühes teises lõngapoes niiviisi käia (e-ost järgiminemisega) ja loomulikult ei klappinud ekraanil olev värv tegelikkusega. Nii et saan ka kiruda, et "elada ei lasta!".

4. Seltsielu. Mitte, et see mul ülevoolav oleks, aga ikkagi. Näituseks eila käisime 14ndal sünnipäeval- ainult meie pere (nii on reeglid- kaks peret, kuni kümme inimest. Oi, me naerame seda, et kui kahe pere peale tuleb 11 inimest - tuleb koostada graafik, kelle kord on koridoris seista.) ja võõrustajad- kokku üheksa inimest. Ja 19.30 hakkasime koju tulema:) 

Järgmisel reedel peaks toimuma ühe eestlanna sünnipäev, aga ... kaheksast peab nagu kodus olema ja autos võib korraga olla üks leibkond, ilmselt peavad taksojuhid sellest ka kinni. Näis, ärajäämise teadet pole veel tulnud.

Ma tõesti loodan, et sellest, mida on ette kirjutatud ja jõudu mööda täidetakse, on abi, ja 15ndast saavad vaktsineeritud (nii on öeldud) jälle igale poole sisse. Seda, et algklassid saavad 1. nov kooli, on peaminister kinnitanud "Me peame antud lubadust!", nii oli ajalehes kirjas!  Selleks, et Aadi kooli saaks, käisime täna koolis testi tegemas. No on see katseklaasi sülitamine ikka aeganõudev ja räpane tegevus.

Õnneks oli neid seal kolm eestlast, nii et juttu jagus kauemaks. 

Parem, kui nad lähevad kooli, siis ma vähemasti ei tea, et nad ei õpi suurt midagi😂 Eesti standardite järgi.

Kultuurielu

Oojaa, enne sulgemist jõudsin kaks korda teatris käia!

Madama Butterfly. Oled näinud? Ooper on alati traagiline, eksju? Kui ei ole öeldud, et tegu on koomilise ooperiga? Oli traagiline. Lugu ümber ei jutsta, aga üsna masndav on olla vaene arenguriigi naine. Valged mehed on valelikud sead. Kui naine usub, on tema ustavus (ja enesepett) murdmatud. Emaarmastus on ennastsalgav. Kui süda murdub... Nagu ikka, noh!

Esimeses vaatuses häiris mind väga tugevalt see, et 15- aastast neidu etendas nii 30+näitlejanna. No ei tulnud see süütus ja õhin ja muretus välja. Mida edasi ja traagilisemaks ning elukogemust vajavaks roll muutus, seda usutavamaks solist sai. Kavalehel oli kirjas, et tegu oli debija´ga, st Tatjana Trenogina tegi seda rolli esimest korda, ju koosseis muutus- etendus on mängukavas juba 2006. aastast!

Viimases vaatuses oli laval ka laps - mitte kolmene, nagu kavalehel kirjas, vaid, no ütleme, viiene. Igatahes ei saanud ma väga traagilistele aariatele keskenduda, sest mure poisikese kõrvakuulmise pärast oli suur. Kuigi oli näha, kuidas ema tegi kõik, et seda säästa, sest ta surus last tugevalt rinnale ja teise käega vajutas kõrvale. Ei saanud aru, miks see poiss sinna lukku on kirjutatud. Muusika oli võimas, lavakujundus ja kostüümid uhked. 

Ooperisse tulime kolme eestlannaga. Kes ei soovinud meest piinata ja kellel valvas mees lapsi.

Tarkusetera: kui tuled Riia ooperisse, siis ära istu viiendasse ritta- ekraan (see, kuhu inglise ja ja läti keeles teksti antakse) ripub lava ääres, st enam-vähem pea kohal. Istu  10ndasse ritta, võiks palju parem olla. 

Gulbju Ezers.      W O W  

ja nii võikski jääda- wow! Võimas! Millised kostüümid! Milline lavakujundus! Suurejooneline, suursugune (kallis) lavastus. Esietendus oli eelmisel aastal, jõuate seda oma elu jooksul siia vaatama tulla. 

Teist korda elus ahastasin, et "MIKS ma seda varem pole vaatama läinud!!!"! Minust võiks saada Luikede järve turist! Kuigi midagi nagu kuskil virvenab....Olen vist telekast kunagi näinud, aga ei mäleta ka. Samas on mul nagu mingi õhkõrn mälupilt ka Estoniast... musta ja valge luige võitlusest-aga ju see polnud nii võimas.

Kui valge luik esimest korda laval oli, nii terve teise vaatuse, oli ta nii vaevatud, et mõtlesin, kas tal on tõesti väga valus- oli kogu aeg varvastel. No kogu maailma ahastus oli tema näos ja olekus. Kui sama baleriin musta luigena saabus, oli see hoopis midagi muud- milline võidukus, irvitus, jõulisus, parastamine. Võimas! Osatäitja oli lätlanna Annija Kopštale.

No ja Narri hüpped! Raido arvas, et ta hüppas koha pealt vähemalt 1,5 m kõrgusele. Korduvalt. Seda viimast ei arvanud Raido, Narr hüppaski korduvalt ja korduvalt koha pealt õhku.

Kuigi ostsin piletid "maskita" etendusele, algas paar päeva enne etendust eriolukord ja kõik pidid maskid ette panema. Polnudki kõige hullem kolm tundi nii olla. 

Istusime kolmandas reas, mis sisuliselt oli teine, sest esimest rida ei oldud müüdud. Väga hea vaade oli, kui su ees ei istunud suurt meest.

Tarkusetera: kui tahad maskiga kohas ilma maskita olla, mine sööma. Või vetsu.

Kus lapsed olid? Esimene kord sõprade juures, teine kord kodus. Kui 22.30 ajal jõudsime, oli Marie  meie voodis keras, Aksel vajus meid nähes kohe magama ja Aadi tegeles millegi olulisega. Mitte magamisega.

Juba on olemas piletid La Traviatale ja Pähklipurejale. Näis, kas saame minna.

Sünnipäeval kutsusin eesltannad Läti Etnograafia - ja Vabaõhumuuseumisse.  Lugu algab septembri lõpus, kui helistasin Riia Portselanimuuseumisse, et tahaks ekskursiooni ja portselani maalimise töötuba. Selgus, et okt I nädalal võinuksime saada ekskursiooni ja maalimise protsessi tutvustuse, töötuba oli lubatud ainult pereliikmetele. Alates 11. okt enam ei midagi, ainult sisepääsu. Ja ka see võimalus tühistati okt I nädalal, st muuseumid on kinni. Küll aga soovitas nõutu administraator, et äkki vabaõhumuuseumisse saab. Helistasin, et tahaks töötuba, lubati nimekiri saata, aga saadeti kiri, et alates oktoobrist nad enam töötube ei tee. Helistagu ma giidile. Ja giid, Ilze Karlsone, oli nõus! Ta rääkis mõnusat selget ja aeglast inglise keelt, nii et jõudis jälgida, mõelda ja eesti keeles arutada ka, et kas saime ikka õigesti aru.

11ndast oktoobrist sai mitte-eluvajalikesse kohtadesse siseneda ainult vaktisneerimissertifikaadiga. Aga 12. oktoobiks ei olnud skänneerimismasinad veel vabaõhumuuseumi jõudnud.😂 Hoonetesse sisenedes pidime maskid ette panema. Minu arust on täiesti jabur, et ka vabaõhumuuseum on praegu kinni- see on ülisuur park! 

Väga huvitav tuur oli. Ajalugu on meil sarnane, aga on erinevaid kombeid. Näiteks oli lätlastel kombeks eluajal kirst soetada. "See oli osa elutoamööblist, " ütles giid. Kui tema laps oli, siis nad mängisid sõpradega kirstudes! See oli kõige põrutavam uusteadmine. Hea on teada ka seda, et 80 hektarit on kujundatud mini-Lätina - Jugla järv muuseumi ja Riia vahel sümboliseerib Läänemerd ja piirkonnad on paigutatud sellest lähtuval- rannas Kuramaa jne. Igasse mini-piirkonda on toodud ehitised päris-piirkonnast. 

https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti_ajalugu

Meie tutvusime Zemgale  (vist ka Vidzeme) taludega, ise jalutasime ka Kurzemes.

Ühele piirkonnale olid omased suured majad, kus kogu pere ja sulased ühes toas magasid. Teisel jällegi väiksem elumaja pererahvale, sulased elasid saunas, mis oli selline suurem, nagu meil Vargamäel näha. No mitte nii suur, kui Vargamäel, muidugi. Viimasele piirkonnale oli omane ka see, et maja asus keset hoovi ja abihooned mõõdukas kauguses, nagu "hiired majas, sabad väljas" ja seda selleks, et kui tulekahju puhkeb, ei põle kõik maha. 

Kurzeme juures nentis meie hiidlane, et "Kärdla on selliseid maju täis". Ei oska kommenteerida, ma pole kunagi Kärdlas käinud! Seal oli ka tunne, et "selles majas elab küll keegi", tegelikult muidugi mitte, aga kardinad ees, lilled hoovis, kuidagi väga kodune ja "elus" oli kõik.

Giid räägib meile tõrva ajamise hütist. Kuhu vaja (raiesmik), sinna püstitas tõrvaajaja majakese, ajas kändudest tõrva ja võis lõpuks ka selle majakese ära põletada, sest järgmine tööots võis maja kokku pakkimiseks ja kaasa vedamiseks liiga kaugel olla.

Rookatust näed? Muuseumil oli õnnestunud EL rahastus saada ja nüüd nad vahetavad hooga rookatuseid. See oli äkki mullune.

Sellist mantelkorstent meie taludes polnud, aga kusagil Lätis oli. See näeb välja, nagu mantelkorsten, aga tegelikult on sel ka aken, pms köök. Köögi ümbruse põrand oli turvakaalutustel muidugi kivist. Eks siin on ka puhtuse moment - pilt on tehtud pms koridoris. Ukse taga on tuba, kus hea tahtmise korral võis 20 inimest magada. "Teades, et lätlaste lemmiktoit on oad ja hapukapsas.. kas te kujutate ette, milline õhk siin hommikul oli?!"

Sellist asja pole varem näinud, et kappidele (ja kaubakirstudele) aastaarvud oleks kirjutatud. Sina oled? Eestis olid levinud vist rohkem nikerdustega esemed, siin, näe, maalitud.

"Aga kuidas nad ...seksisid?" "No vaadake, vanasti ei abiellutud armastuse pärast, vaid majanduslikel põhjustel. Seksiti nii palju, kui hädapärast tarvis."

Väga mõnus jalgade toetamise tugilaud!

Mis see on- post ja vitsast paun? Post keerleb. See on lapsehoidja! Kõndima hakanud laps pandi sinna sisse ja seal võis ta ringiratast käia, palju jaksas.
Rohelised keraamilised kausid ahju sees (teisel pool müüri on see mantelkorsten) teevad seina õhemaks ja nii tuleb soojust kiiremini tuppa. Praktilisus, kavalus ja tarkus igal sammul ja pilgul.

Apartemendid!

Olen vabaõhumuuseumis kaks korda käinud ja mõlemad korrad samas piirkonnas. Järgmine kord peab kaugemale jalutama. Hmm, tundub, esimest korrast polegi jälge jäänud. Siis pole.

Jalutuskäik fotograafiga

Jah, ka meie jõudsime, kummalisi teid pidi, nagu ikka, jalutuskäiguni fotograafiga. Sõitsime selleks Jaunmarupite Vesiroosi mänguväljakule. Olin seal korra Aksliga jalgpalli mängimas käinud, st tema võistles ja mina jalutasin. No ja lastega on ikka kindlam minna mänguväljakule, kui lihtsalt "romantilisele jaulutuskäigule". Vähemalt meie omadega.

Ütleks, et ekstra sinna mänguväljakule minna pole mõtet- selliseid on Läti täis, aga kui juhtud mööda sõitma, on see kena koht peatumiseks- jõgi, tiik, metspark, kõik lähestikku.

Kui Regina meid eesti keeles tervitas, jäi Akslil suu lahti - ta räägib eesti keelt! Jaa, Regina pildistab nii Eestis kui Lätis ja vist natuke ka Leedus. Seal käib pigem "tööl", elab Eestis - Lätis. 

Mis seal ikka, pildid räägivad endi eest. Aadi oli üliedev- muudkui ronis igale poole ja ootas, et "ta must pilti teeks", Aksel ei olnud nii pealetükkiv ja Marie ei tahtnud kuidagi paigal püsida, meie Raidoga ebalesime...Kokkuvõttes oli tore ja pildid kah kenad. Regina tunnistas ka, et natuke kohutas teda "kolm last", aga kõigi üllatuseks püsisid nad keansti koos ja kuulasid, enamjaolt, ka sõna, st keegi ei kukkunud ei tiiki ega jõkke.

Pargi taga on skeit, muidugi läksime ka sinna. Jessver, kuidas Regina oma varustusega rambile turnis, et Aadit "püüda". 

Pusad on Eesti Etnost. Kahjuks minu suurust kuldse kukega polnud.

Aitäh lugemast! Raido ja Aksel läksid täna Türile. Raido ehitama ja Aksel virtuaalõppesse vaheldust saama (närve kosutama), aga tegelikult, tuli täna nii 15 ajal välja, et hoopis jalgpallivõistlustele. Ta ei tea, kuhu, aga buss väljub VIST see kell. Paide Linnameeskonna U14 on nii kokku kuivanud, et kui Aksel end näole annab, veetakse kohe võistlustele. 

13. oktoober 2021

Vastus sinu esimesele küsimusele- meie elame hästi, sest oleme vaktsineeritud. Noh, enamus meist. Saame poodi (mittevaktsineeritud nt riidepoodidesse ei saa, ainult esmatarbekaupade poodidesse), teatrisse, muuseumisse. Mask tuleb ette panna, näidata mustakirjut kasti ja ongi kõik. Ma ei tea, kuidas Aadiga on. Üks i vist ei saa, aga koos minuga? Peab proovima. 

Vastus sinu teisele küsimusele- ei, ma ei ole Lidlis käinud. Vaadates nende asukohti, siis tunudub, et asuvad korrusmajade rajoonides, st paraja jalutuskäigu kaugusel (lähim u 5 km). Eks ehitati sinna, kus tühermaad oli. Igatahes hinnasõda viis selleni, et Maximast võis korraga osta AINULT 10 kilo banaane. 😕

Vastus sinu kolmandale küsimusele- pruutkleidi poodide arv Avotu tänaval ON tõesti suurenenud, neid on nüüd kas 18 või 19. 

Alustame hullumajast. Esmaspäevast on siinmail eriolukord. Kuna olen vaktsineeritud, see tegelikkuses see mind nagu ei puuduta. Höian pöidlaid, et koolid lahti jääksid, aga üks tark eesltane juba ütles, et kui haiglad on täis, kas siis koolid jäävad lahti... Siin testitakse alates oktoobrist mittevaktsineeritud õpilasi jälle iganädalaselt ja see aitab Aadi ka ujumistundi. Haa, ujumistundi! See on ju huvitegevus. Kool lõpetas huvitegevuse. Kõigile. Avalikus ujulas jätkuvad treeningud vaktsineeritutele (ka enne oli nii) ja testiga (ka enne oli nii). Riia rahvusvahelises koolis jätkub huvitegevus vaktsineeritutele (sh erinevatest klassidest lapsed võivad koos olla) ja algklassidel on neil klassipõhised grupid. Jälgid? Esitasin küsimuse ka läti emmede FB gruppi - koolis lõpetati, muusikakoolis (individuaalne töö?) jätkub. Muidugi saatsin kooli kirja. Vastus - nad teevad, mis suudavad, aga kuna on palju bussiga sõitjaid, siis jäävad grupid väikesteks ja bussisõit jääb miinusesse. Ausõna. Mis toimub? 

Kõik meetmed on siin, muidugi läti keeles, aga olen oma arvutit juba nii palju käsikunud "Tõlgi inglise keelde", et enam ei küsigi. Ärge nädalavahetusteks siia ostureise planeerige- kõik "mittevajalik" on kinni:) Hämmastav, kui palju on meil "mittevajalikke" asju, teenuseid. Haa, kõrtsid pannakse ka kell 21 kinni:)

Eilse päeva "pomm" tuli koolist- kümnendikud pidi olema kehalises maskiga!!!! Seitsmendikud mitte. Kas see ei ole nagu eluohtlik?!? Igatahes ütlesin oma poistele, et kui kehalises kästakse mask ette panna, siis ütle, et sa ei osale, ema ei luba. Nonsens!!! 

Siit-sealt

Need, kes on kursis meie Türi-kodu renoveerimisega, teavad, et KÕIK (olgu, väikene liialdus), mis me välja valime, on "tootmisest maas". Lõpuks ometi leidisn sulgedega laelambi, mida aastaid tagasi nägime. Kataloogis oli vajalike mõõtmetega olemas ja kui müüja hinda hakaks otsima, siis .... ma hakaksin välju häälega naerma. Uskumatu. 

Augusti lõpus käisin sõbrannaga Jurmala Merevaigu Kontserdimajas kontserdil, kus esines Royal Concertgebouw Orchestra Hollandist, dirigeeris Daniel Harding ja soleeris Jefim  Bronfman. Toimus igaastane klassikalise muusika festival. Esimesel aastal käisn Raidoga, panin õhtukleidi selga. Sel korral talvejopega, sest ilm oli vilu ja kontserdimaja suur saal asub õues. Küttekehad on laes ja mujal olemas, aga no kuulge, seinu ju pole! Nagu näha, polnud ma ainuke elukogenud kuulaja.

Kuulasime Ludvig van Beethoveni kolmandat klaverikontserti do -minoor op.37 ja Anton Bruknersi sümfooniat nr 7, E-minoor. No on ikka võimas küll see kalssikaline muusika! Bruknersi süfoonia oli nii võimas, et kontrabassimängija võttis pärast üht osa kardigani seljast!

Pildikesi Riia tänavatelt

Olen vist kirjutanud luigemajast kanali ääres? Et oli kord kaks luike, siis tuli näljane kodutu. Järgi jäi üks luik. See ei läks ise ära. Uusi elanikke pole tulnud/toodud.

Sügis kanali ääres. Päriselt muidugi palju ilusam.

 

Paul Valdeni ausammas asub Läti Ülikooli zoloogiamuuseumi ees Kronvaldi pargi naabruses. Oli keemik või?

Riias on isegi putukatel oma hotellid:) Neid paigutati sel suvel päris mitmesse parki. "Kukainu maja". Kui olla loov, siis võib "kukainu´st" "kuklase" tuletada küll.

See ei ole lindude hotell, see on kunst. Pesakastides on valgustid ja pimedas on puu üsnagi pilkupüüdev.

Pesakastikunstipuu asub suurima õigeusukiriku, Riia Kristuse Sündimise katedraali, kõrval. Olen seal kirikus käinud ka. Uhke nagu õigeusukirikud ikka. Pildistada ei lubatud.

Läti Kunstiakadeemia projekt Vabaduse alleel. See on Egons Bercevitši teos "Freedom for Freedom". Vabaduse allee on "kõigile teada" hotell Radisson Blu juures. Õigeusukirikust üle tee.

Dzirnavu 107 on rookatus! Suvaline maja.

"See on ainult vandalism" Kr. Barona tänaval.

Vandalsim? Barona tänaval.

Juugendit

Juugendi pildistamine on muidugi jama, aga midagi vast ikka edasi annab.

Mis see on? See on akna kohal. Artilerija´tänaval.

Külluslikkus, nii et valus hakkab. Brivibas´e tänaval.
Selles majas oli see valgustite pood, kus naerma hakkasin.

See tagasihoidlik ehitis on hea näide klassikalisest juugendist- korruseti on aknad erinevad.
Artilerijase ja Brivibase nurgal.

Ei mäleta, kas oli see juugendile omane või ühele arhitektile, aga igatahes on siin ka itaalialikke hooneid ja see Brivibase tänava maja võiks olla üks neist- rõdud, sambad, kaared.

Tänaseks küll. Reedel hakkab vaheaeg ja sõidame Türile. Nii nädalaks.