teisipäev, 17. september 2019



17. september 2019

Enda sõnad ei ole just maitsvaim söök, mida manustada, aga mõnikord peab:) Proovin siis blogiga, jõuavad ka pildid kohale. (Ei blogi ega insta, niikuinii pole varsti midagi kirjutada.) Korrapärast postitamist muidugi ei luba- kõik sõltub ju sellest, kas eelistada trükkimist või tegutsemist.

Homme saab minul ja lastel täpselt kuu Riias oldud. Minu päevad täidab Marie. Oleme leidnud 20-25 minuti raadiuses viis mänguväljakut ja üks pidada veel olema. 



Grizinkalns


Vermanes aed


Centra Sporta Kvartals


Igal mänguväljakul on liumäed, turnimislinnak, kiiged, liivakast on haruldus, aga esineb. Uhkeim on Kesklinna spordiväljak- mänguväljakud igas eas lastele, skeitpark, kunstmuruväljak, korvi- ja võrguplatsid, jooksurajad, rulluisu rada. Isegi purskkaevud, kus sooja ilmaga sulistada võib.:)
jaunas.lv


Koolist. Juba üle nädala käivad poisid koolibussiga. Peatusesse u 10 minutit ja sealt kooli u 26 km, kui autoga minna, aga minnakse ju bussiga, seega läheb oma 45-50 minutit. Tänasest muutus väljumisaeg 10 minutit varasemaks, sest käimas on teetööd. Kahjuks on meie peatus üks esimesi hommikul ja seega üks viimaseid õhtul. Kodust väljuvad noorhärrad 7.20 ja tagasi jõuavad u 16.30. Või varem.Hirmus pikad päevad.

Üsna otsekohese eestlasena on imal lugeda kirju, mida õpetajad ja kool saadavad. No see ülevoolav viisakus ja keep smile`ing. Ja see, kui “excited” nad koguaeg on- kool algas, esimene nädal sai läbi, toimus lastevanemate koosolek jnejne:) Saime kirja, kus avaldati lootust, et oleme nõus Aadi süvendatud inglise keele õppele viimisega. Noh jah...Huvitav, mis nad oleksid teinud, kui oleksime sellele vastu olnud?

Aksel räägib jätkuvalt kõik surnuks “You know, he is so…. Bubbeling, “ ütles tema inglise keele õpetaja. Peab tõdema, et oleme märganud… Aadi inglise keele õpetaja ütles, et Aadi on väga huvitatud, uudishimulik, kordab ja sunnib ka pinginaabrit kordama. Seda viimast tegi ta ka lasteaeias- öeldi, et nagu abiõpetaja:) Õpetaja arvas, et Aadi saab paari kuuga põhilised asjad selgeks ja tuleb tõdeda, et praegu on suuri edusamme juba märgata. U esimese nädala lõpus hakkas ta küsima, et kuidas seda öelda, ja kuidas teist öelda. Raido on temaga kodus ka olulisemaid väljendeid õppinud. Vist eelmisel nädalal avaldas poiss arvamust, et “Tahaks koolis midagi aru ka saada.” No mis saab veel parem õpimotivaator olla?!

Kodutöid ei anta, aga väga oluliseks peetakse lugemist või ette lugemist vähemalt 20 minutit päevas. Neil on kord nädalas raamatukogutunnid, kus , vähemasti 1. kalssile, ette loetakse ja siis saavad nad endile kodulugemist otsida. Aksel pole ühtegi raamatut koju toonud, Aadi veab koomikseid. Neid viimaseid loeme siis kahes keeles. Leheke koomiksist "Lunch Lady and the Cyborg Substitute: Lunch Lady #1", kus söögitädi on nagu James Bond.






Kui Eestis oli koolis lastel pesemisvõimalus olemas, aga seda ei nõutud, siis siin pole isegi võimalust. Kehalise õpetaja ütles, et pandagu spordiriided hommikul selga, muidu kulub vahetamisele liiga palju aega!! Alates 6. klassist soovitatakse pärast kehalist särk ära vahetada!! Hämming!! Vaadates õppemaksu on ikka väga hämmastav, et laste isiklikku hügieeni võimalusi pole ollagi. Või siis see, et kohustuslik on omada veepudelit ja lapsi suunatakse vett jooma, aga vat ennast pesta… ei, see pole oluline. Jumal, kuidas minu töökoolis olid õpetajad hädas, kui poisid end pärast kehalist ei pesnud. Üks kolleeg kutsus mu oma tundi, kus olid need kasimata mehemürakad… Gaasimask ja lisatasu tervist kahjustavas keskkonnas töötamise eest!!!! Aga eks ta ole- siin on ikkagi multikultuurne keskkond ja enda alasti võtmine teiste ees ei sobib. No jah, aga tehtagu siis sellised riietevahetmise boksid nagu ujulates on. Ei saa ma sellest aru- joome vett, oleme iga päev tund aega õues (muidugi samade riietega, millega tundideski), aga pärast kehalist (mis, muidugi on võrreldes eesti kehalistega jalutuskäik pargis), vahetame särgi. Jaah, nagu aru said, tekitab see teema minus teatavat elevust:)

Kuidas õppetöö toimub, milles seisneb, ei tea. On loodud “suurepärane võimalus” Seesaw näol, mis on nagu FB, ainult et oma lapse parooliga näebki ainult oma lapse postitusi. Kui sinna midagi riputatakse, siis eeldatakse, et vanemad annavad (koheselt positiivset) tagasisidet. Noh, midagi on ka postitatud:) Aga mina kasutan keskkonda logimiseks arvutit, niiet koheselt ei tee ma küll midagi:) Eks need pildid annvad ainest, millest lapsega õhtul vestelda. Aitab koolist kah.

Mis siis Riias on? Siin (meiekandis) on palju kohvikuid ja kiirsöögikohti, pesumaju, väikseid toidupoode (Mego ja LaTS) , juuksureid ja küünesalonge. Roheline tuli põleb fooris lühemalt kui Eestis või siis on tänavad laiemad. Olen käinud neljas kaubanduskeskuses (Domina, Alfa, Akropole ja Spice), neist sümpaatseim on Akropole. Seal on kuidagi avar. Ja jääväljak nagu Lõunakeskuses.

Rongiga oleme ka sõitnud. Jurmalasse Tarzani seiklusparki. Poisid hindasid rajad pigem kergeks (võrreldes Türiga). Aadi sai ronida radadel 1-3 ja Aksel 1-5. Viiendat talle kui esmakordsele siin ronijale ei soovitatud, aga kuna pikkuse piirangut polnud, siis läks. Ütles ainult, et käed väsisid ära. Selles pargis on nii, et etteantud aja sees (mõlemale anti 3h, kuigi Aadi pidanuks saama 2h) võib radu läbida nii palju kordi, kui tahad. Seiklusradadele lisaks on selles pargis ka skeit ja mänguväljakud. Kena koht. Dzintari peatusest vaid paarisaja meetri kaugusel. 


Rongiga sõitsime sinna u 30 minutit. Rongid on siin vanad. On nii lavatsitega kui eraldi istmetega (3 kõrvu). Reisijaid oli palju. Teistmoodi kui Eestis on see, et saab osta edasi-tagasi pileti. 3*täipilet+tasuta titt+käru maksis alla 9€. Jaa, ka Aadi (7a), on täispileti eas.

On küsitud, et millal võib meile külla tulla. Siis, kui me kodus oleme:) Parkimine on siin tasuline. Nii tänava ääres kui maja kõrval parklas. Asume tsoonis B. 



Meie saime küll (tasulise) koha ka hoovi, aga no alati, kui sealt välja või sisse sain, plaksutasin endale. Kõige rohkem lugesin hoovis 11 autot, paar oleks kangialusesse veel mahtunud. Ja see “koht” ei tähenda, et autole on kindel kohte, no tead ju küll, numbrimärgiga ja puha, ei, kes ees, see sees. Igatahes pargime praegu parklasse.



Millest puudust tunnen? Sellest, et saaks pesu välja kuivama panna või vähemasti pööningule ja võimalusest ise enda elamist kütta. Mul on juba nädala jagu pigem külm olnud. Aru ei saa, kuidas lapsed palja jalu tahavad olla. Marie on muidugi üleüldse nudismi austaja.

Telefonis kirjade ja sõnumite toksimine ei meeldi. Enam. Seetõttu on ka FBs pigem vaikus ja messengeris ka reeglina ei vasta. No ei taha ja kõik.

Olen postcrossija. Selle hobiga on siin küll meeldivam tegelda kui kodumaal – mark Euroopasse on 64 ja kaugemale 71 senti. Eestist 1.40 ja 1.50€.

Aga täna lähen keelte kooli Nordisk läti keele kursusele. Põnev! Käisime hommikul vaatamas, kus maja on. Maja leidsin, aga sissepääsu mitte:)