14. oktoober

Ärkasin 5.30 vihma peale. Ei, ei sadanud tuppa, aga tagus vastu aknaplekki. Tuleb kena sügisilm!

3. oktoober

Sveiki! Mani sauc Ene, es esmu no Igaunis, es esmu igauniete bet tagad dzivoju Riga.  Es studeju latviski, vel nerunaju. (erinevatel kaashäälikutel peaksid kriipsud ka peal olema, aga ma ei tea, kus need peidus on. Pole vaja läinud) Teate, täitsa tore on. Pole see läti keel raske midagi. Kui ainult sõnu õpiks:) Läti keeles on olemas nais- ja meessugu, tema ja temake, sõnade järjekord lauses on üsna vaba, nii et võin rahulikult eesti keele loogikat kasutada. Mõnikord isegi ehmun, et näe, ongi nii, nagu mõtlen- kõik sõnad on lauses olemas (võrreldes inglise keelega). Üllatavalt paljud sõnad on sarnased eesti omadele. Sõna baseins - selge, et bassein, aga lõuna-aafriklane pööritas silmi, nojah, tema käib ju bool´is. On ka nii, et kirjapilt on kahes keeles sama, aga tähendus teine- kas tähendab siinmail kes. Kõige enam kõhklen sõna paldies juures. See ei ole  palun, vaid tänan. On reeglid ja ebareeglipärased juhtumid, need viimased teevadki keele, onju. Oktoobri lõpuks peaks esmane oskus käes olema. Kuulan läti raadiot. No et kõrv kõlaga harjuks. Uskumatu, kui palju numbreid inimesed kasutavad! Muud mu kõrv lihtsalt veel ei erista:) Ühel õhtul sattusin laste kuuldemängu kuulama, küll rääksid kenasti aeglaselt. Kahjuks ei vallanud ma seda sõnavara. Aga lootust on!

Meil on väga tore kursus - mina ja saksa ERASMUS olme tummtummid, siis on üks India tudeng, kes vist ka pigem ei oska, siis üks leedukas, kes midagi teab, siis portugallane, kes on siin peaaegu aasta olnud ja midagi teab, siis türklane, kes teab päris palju,siis on lõuna-aafriklane, kes on elanud siin 2,5 aastat ja teab palju sõnu, aga ei oska grammatikat ja hiina poiss (11a), kes käib küll läti koolis, aga keelt on juurde vaja õppida. Olen leidnud ka ühe kena lätlanna, kelle ees oma oskustega eputada:) Kust leidsin? Ikka mänguväljakult:)  Kursuse korraldus on muidugi pöörane. Ametlikult kestab tund 18-21.15, aga kuna õpetaja on maalt ja buss läheb ära :), siis lõpetame u 20.45. Tegelikkuses võiks kesta kaks tundi, no ei jaksa. Mis mul viga- ma tulen kodust, aga enamus tuleb ju töölt. Portugaallane ütleski, et temal lõpetab aju kella kuuest  töötamise:) Et kui ma juhutmisi ka edasijõudnute kursuse võtan, siis olen tunni kestuse suhtes pirtsakam.

Mänguväljakutest ikka ka. Leidsime Ziedondarž´is ka tittede nurga (koos toreda lätlannaga). Tundub, et seal ongi lätlased enamuses. Südalinnas kuulen pigem vene keelt. See on vist ka kõige lähem mänguväljak. Hm, kaart ütleb, et 18 minutit, aga no nii kaua ma küll sinna ei kõnni... See on üsna kehv pilt! Vasakul pool on ka varjualune, kus ruumi vankritelegi. Jah, mänguväljakud on siin toredad. Et miks see tühi on? Vihma ladistas.

Ziedondarž

Kõige mõttetuma mänguväljaku oleme leidnud Esplanaadil. Noh, liumägi ja turnikas on olemas, aga kuidagi niru- liivane aluskate. (Mitte see porivaba kumjas)

Näeme väljakutel päris palju lasteaiarühmi. Siingi on ühed toimetamas ja kastanimune korjamas. Õpetajal oli korv käevangus ja lapsed muudkui vudisid. Kaks tähelepanekut- meilgi harjutavad sõimekad rivis jalutamist, hoides nöörist kinni. Siin nägin rühma, kes oli rakmetesse pandud. Või siis ketti. Et oli keskne nöör ja sellele kinnitusid rihmad, mis olid lastel risti üle rinna. Ja eile nägime kahte seltskonda, kus pisemad oli kärus. Ühel rühmal oli mu meelest suisa kuuekohaline käru (üks tukkus) ja teisel neljane. Vat nii- viime aga tited sõime:) Et siis suuremad jalutavad ja väetimad kärutavad.

Siin on olnud päikselisi päevi ja mõnusaid õhtuid. Kord jäime tulekuga pimeda peale, ja mida nägime:

Eksole- päevaajal vaatan, et näe, mingid puud potti pandud ja pimedas selgub, et jõulukuused! :)

Tänu sellele, et Aksel jäi angiini (tänu jah), on nüüd natuke selgem ka tervishoiusüsteem. Aga algame algusest. Saime koolist kirja, et laupäeval toimub rahvusvaheliste koolide 3.-5. klasside spordipäev. Kel huvi, pangu end kirja aladele, millel soovib osaleda. Aksel "soovis" kõigil viiel. Osales neli kooli ja oli selge, et prantsuse koolis tehakse päriselt ka sporti. Päeva lõpus oli nii:

60m 9,5s; 300m 52,09s; 600m 2:04 min ja kaugus 3,45 cm. 

Eestlasele omaselt pean mainima, et Aksel oli võistlustel ilmselt kõige vanem. 5. klass ja teised alles saavad 11. Aga see selleks:) Niisiis olid võistlused ja ilm oli pilves, tuuline ja lõpupoole uduvihmane. Pühapäeval kurk valus- juhtub. Aga kui ta kolmapäeval nuttis, ei saanud rääkida ja ma ta kurgus nagu valgeid laike nägin, hakkasin lihtsalt kliinikutesse helistama. Ühes saime aja järgmise päeva õhtuks, aga teises (mis on meist u 5 min kaugusel) öeldi, et tulge alates kella 15st kohale. Läksime. Mulle tundub, et see oli perearsti-emo. Elav järjekord. Registratuuri noormees ütles, et neil on küll üks arst, aga see ei räägi inglise keelt:) No on siis seda vaja- küll ta aru saab, mis lapsel viga ja rohud kirjutab, millest apteegis aru saadakse. Ootasime u tunni. Astusime sisse ja teatasin uhkelt läti keeles, et ma küll õpin aga ei räägi, papi küsis, kuidas vene keelega on. No on. Saime asjad aetud. Maksime visiidi eest 33€.Olen aru saanud, et siin on enamusel selline kindlustus, et haiguse korral käiakse eraarsti juures ja pärast saadakse raha tagasi. Riiklikust süsteemist ei oska nagu keegi rääkida, aga teatakse, et on olemas - järjekorrad on pikad, aga odavam. Niisiis seisab eest riikliku süsteemiga tutvumine, sest perearst võiks ju olla... vist... Ja see papi (nii 70+), pani haigusloo žurnaali kirja ja kirjutas retsepti paberile! Samas ütles mu tuttav, et tema lapsi ravib vanaema,

kes on lastearst ja on 100 km kaugusel, aga kuna on e-retseptid, pole see probleem.

Vaatan kella, et peaks preili üles äratama. Kella 5 ajal hakkas ta köhima, midagi läks kurku, ja magama enam ei jäänud. Saatsin Aadi bussile, Aksel ja Marie jäid koju kiisu-videosid vaatama ja kui kui tagasi jõudsin oli nii:

Vat ei teagi nüüd, kuidas meie tänane päev kulgeb ja kui põhjalikult saan õhtuseks keeletunniks valmistuda:) Visu labu!

Paar klõpsu tänavalt ka:

17. september 2019

Enda sõnad ei ole just maitsvaim söök, mida manustada, aga mõnikord peab:) Proovin siis blogiga, jõuavad ka pildid kohale. (Ei blogi ega insta, niikuinii pole varsti midagi kirjutada.) Korrapärast postitamist muidugi ei luba- kõik sõltub ju sellest, kas eelistada trükkimist või tegutsemist.

Homme saab minul ja lastel täpselt kuu Riias oldud. Minu päevad täidab Marie. Oleme leidnud 20-25 minuti raadiuses viis mänguväljakut ja üks pidada veel olema. 

Grizinkalns

Vermanes aed

Centra Sporta Kvartals

Igal mänguväljakul on liumäed, turnimislinnak, kiiged, liivakast on haruldus, aga esineb. Uhkeim on Kesklinna spordiväljak- mänguväljakud igas eas lastele, skeitpark, kunstmuruväljak, korvi- ja võrguplatsid, jooksurajad, rulluisu rada. Isegi purskkaevud, kus sooja ilmaga sulistada võib.:)

jaunas.lv

Koolist. Juba üle nädala käivad poisid koolibussiga. Peatusesse u 10 minutit ja sealt kooli u 26 km, kui autoga minna, aga minnakse ju bussiga, seega läheb oma 45-50 minutit. Tänasest muutus väljumisaeg 10 minutit varasemaks, sest käimas on teetööd. Kahjuks on meie peatus üks esimesi hommikul ja seega üks viimaseid õhtul. Kodust väljuvad noorhärrad 7.20 ja tagasi jõuavad u 16.30. Või varem.Hirmus pikad päevad.

Üsna otsekohese eestlasena on imal lugeda kirju, mida õpetajad ja kool saadavad. No see ülevoolav viisakus ja keep smile`ing. Ja see, kui “excited” nad koguaeg on- kool algas, esimene nädal sai läbi, toimus lastevanemate koosolek jnejne:) Saime kirja, kus avaldati lootust, et oleme nõus Aadi süvendatud inglise keele õppele viimisega. Noh jah...Huvitav, mis nad oleksid teinud, kui oleksime sellele vastu olnud?

Aksel räägib jätkuvalt kõik surnuks “You know, he is so…. Bubbeling, “ ütles tema inglise keele õpetaja. Peab tõdema, et oleme märganud… Aadi inglise keele õpetaja ütles, et Aadi on väga huvitatud, uudishimulik, kordab ja sunnib ka pinginaabrit kordama. Seda viimast tegi ta ka lasteaeias- öeldi, et nagu abiõpetaja:) Õpetaja arvas, et Aadi saab paari kuuga põhilised asjad selgeks ja tuleb tõdeda, et praegu on suuri edusamme juba märgata. U esimese nädala lõpus hakkas ta küsima, et kuidas seda öelda, ja kuidas teist öelda. Raido on temaga kodus ka olulisemaid väljendeid õppinud. Vist eelmisel nädalal avaldas poiss arvamust, et “Tahaks koolis midagi aru ka saada.” No mis saab veel parem õpimotivaator olla?!

Kodutöid ei anta, aga väga oluliseks peetakse lugemist või ette lugemist vähemalt 20 minutit päevas. Neil on kord nädalas raamatukogutunnid, kus , vähemasti 1. kalssile, ette loetakse ja siis saavad nad endile kodulugemist otsida. Aksel pole ühtegi raamatut koju toonud, Aadi veab koomikseid. Neid viimaseid loeme siis kahes keeles. Leheke koomiksist "Lunch Lady and the Cyborg Substitute: Lunch Lady #1", kus söögitädi on nagu James Bond.

Kui Eestis oli koolis lastel pesemisvõimalus olemas, aga seda ei nõutud, siis siin pole isegi võimalust. Kehalise õpetaja ütles, et pandagu spordiriided hommikul selga, muidu kulub vahetamisele liiga palju aega!! Alates 6. klassist soovitatakse pärast kehalist särk ära vahetada!! Hämming!! Vaadates õppemaksu on ikka väga hämmastav, et laste isiklikku hügieeni võimalusi pole ollagi. Või siis see, et kohustuslik on omada veepudelit ja lapsi suunatakse vett jooma, aga vat ennast pesta… ei, see pole oluline. Jumal, kuidas minu töökoolis olid õpetajad hädas, kui poisid end pärast kehalist ei pesnud. Üks kolleeg kutsus mu oma tundi, kus olid need kasimata mehemürakad… Gaasimask ja lisatasu tervist kahjustavas keskkonnas töötamise eest!!!! Aga eks ta ole- siin on ikkagi multikultuurne keskkond ja enda alasti võtmine teiste ees ei sobib. No jah, aga tehtagu siis sellised riietevahetmise boksid nagu ujulates on. Ei saa ma sellest aru- joome vett, oleme iga päev tund aega õues (muidugi samade riietega, millega tundideski), aga pärast kehalist (mis, muidugi on võrreldes eesti kehalistega jalutuskäik pargis), vahetame särgi. Jaah, nagu aru said, tekitab see teema minus teatavat elevust:)

Kuidas õppetöö toimub, milles seisneb, ei tea. On loodud “suurepärane võimalus” Seesaw näol, mis on nagu FB, ainult et oma lapse parooliga näebki ainult oma lapse postitusi. Kui sinna midagi riputatakse, siis eeldatakse, et vanemad annavad (koheselt positiivset) tagasisidet. Noh, midagi on ka postitatud:) Aga mina kasutan keskkonda logimiseks arvutit, niiet koheselt ei tee ma küll midagi:) Eks need pildid annvad ainest, millest lapsega õhtul vestelda. Aitab koolist kah.

Mis siis Riias on? Siin (meiekandis) on palju kohvikuid ja kiirsöögikohti, pesumaju, väikseid toidupoode (Mego ja LaTS) , juuksureid ja küünesalonge. Roheline tuli põleb fooris lühemalt kui Eestis või siis on tänavad laiemad. Olen käinud neljas kaubanduskeskuses (Domina, Alfa, Akropole ja Spice), neist sümpaatseim on Akropole. Seal on kuidagi avar. Ja jääväljak nagu Lõunakeskuses.

Rongiga oleme ka sõitnud. Jurmalasse Tarzani seiklusparki. Poisid hindasid rajad pigem kergeks (võrreldes Türiga). Aadi sai ronida radadel 1-3 ja Aksel 1-5. Viiendat talle kui esmakordsele siin ronijale ei soovitatud, aga kuna pikkuse piirangut polnud, siis läks. Ütles ainult, et käed väsisid ära. Selles pargis on nii, et etteantud aja sees (mõlemale anti 3h, kuigi Aadi pidanuks saama 2h) võib radu läbida nii palju kordi, kui tahad. Seiklusradadele lisaks on selles pargis ka skeit ja mänguväljakud. Kena koht. Dzintari peatusest vaid paarisaja meetri kaugusel. 

Rongiga sõitsime sinna u 30 minutit. Rongid on siin vanad. On nii lavatsitega kui eraldi istmetega (3 kõrvu). Reisijaid oli palju. Teistmoodi kui Eestis on see, et saab osta edasi-tagasi pileti. 3*täipilet+tasuta titt+käru maksis alla 9€. Jaa, ka Aadi (7a), on täispileti eas.

On küsitud, et millal võib meile külla tulla. Siis, kui me kodus oleme:) Parkimine on siin tasuline. Nii tänava ääres kui maja kõrval parklas. Asume tsoonis B. 

Meie saime küll (tasulise) koha ka hoovi, aga no alati, kui sealt välja või sisse sain, plaksutasin endale. Kõige rohkem lugesin hoovis 11 autot, paar oleks kangialusesse veel mahtunud. Ja see “koht” ei tähenda, et autole on kindel kohte, no tead ju küll, numbrimärgiga ja puha, ei, kes ees, see sees. Igatahes pargime praegu parklasse.

Millest puudust tunnen? Sellest, et saaks pesu välja kuivama panna või vähemasti pööningule ja võimalusest ise enda elamist kütta. Mul on juba nädala jagu pigem külm olnud. Aru ei saa, kuidas lapsed palja jalu tahavad olla. Marie on muidugi üleüldse nudismi austaja.

Telefonis kirjade ja sõnumite toksimine ei meeldi. Enam. Seetõttu on ka FBs pigem vaikus ja messengeris ka reeglina ei vasta. No ei taha ja kõik.

Olen postcrossija. Selle hobiga on siin küll meeldivam tegelda kui kodumaal – mark Euroopasse on 64 ja kaugemale 71 senti. Eestist 1.40 ja 1.50€.

Aga täna lähen keelte kooli Nordisk läti keele kursusele. Põnev! Käisime hommikul vaatamas, kus maja on. Maja leidsin, aga sissepääsu mitte:)