12. november

 Palju õnne, Harriet!!

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Kes vana võlga mäletab, sel on hea mälu. Või süümepiinad. Siin on Riia Jaani kiriku üks külg. Nagu näha, siis asub see jumalakoda Bremeni linna moosekantide naabruses.

Täna kirjutan isiklikest asjadest.

TUTVUMINE RIIA LASTEHAIGLAGA

"Ära jookse, sa kukud!" ütles Raido 15. oktoobril ja põmaki!,  kukkus Marie vastu diivani nurka. See diivan on pehme. Kui sinna istud, siis välja üksi ei saa ja Marie leidis ühe diivanimooduli nurga. Neid omn kokku kaks. Verd lahmas! Tegin pildid ja helistasin esmalt tuttavale medõele Lätis, siis oma Eesti perearstile. Mõlemad arvasid, et võiks õmblema minna. Piltidelt on näha, kuidas Marie kaks tundi ooteaega sisustas. Jõudsime järjekorda u 19.30, olime viiendad. Kolm käisid ära u 40 minutiga, enne meid sisenes kipsiga poiss. Tal läks tund! Ütleme nii, et see oli viimane piir. Kui kisav Marie oli lauale pikali saadud ja kolmekesi kinni hoitud, läks kiiresti - neli õmblust ja valmis. Marie muidugi röökis kui pöörane, kirurg seletas, et tal ei ole enam valus (tuimestussüstid tehtud) ja ma ütlesin, et jaa, ma tean, olen seda varemgi teinud. Mäletate, Järved, kui teie poolt kord Aksliga Rapla haiglasse kihutasime 1,5 a Aksli kulmu õmblema. Olin tollal väga algaja autojuht ja Raido oli juba sünnipäevane - oi, me lendasime sinna peaeegu 70 km tunnikiirusega:) . Tegelikult ma valetasin kirurgile- siis hoidis last kinni Raido ja lugematu arv õdesid:) Igatahes oli 10 päeva Mariega kõik okei ja läksime perearstile niite välja võtma. Kõik oli selge "Mina istun emme opas ja arstitädi teeb ÕRNALT naks-naks." Ka arsti ukse taga oli ka kõik selge. Kui sisse saime, siis strateegia muutus- karju, palju tahad, aga ole paigal:) Kui ta nüüd ei kratsiks, oleks auk juba kadunud.

Ma ei oska enam piltidele allkirju panna! Igatahes on pildid kronoloogilises järjekorras.

NOSSIKUD

Läksime ühele reede õhtul Mariele kummikuid ostma. Valisin kindla peale parima keskuse - Olimpia ostukeskuse. See on väike, seal on Sportlandi outlet, Sports Direct ja Rimi, ilmselgelt on seal kummikuid. Ei olnud! Samal ajal, kui mina "kiire Rimi-ringi" tegin, käis Raido Dino Zoos vaatamas, et kas seal merisigu või hamsterid on. Jutud loomapidamisest on käinud juba kuid. Ei olnud, aga müüja teadis, et Depos võib olla, sest seal on parim lemmikloomade valik läheduses. Ega Raido ei öelnud, et läheme sigu vaatama. Igatahes oli seal nii merisigu, hamstreid kui linde. Ja kummikuid! Mis ei sobinud. Nii siis juhtuski, et kummikute asemel said Aadi ja Marie endale merisead (sest hamstrid pidi ühes puuris üksteist ära sööma, kui suuremaks kasvavad). Mina kutsun neid nossikuteks, Aadi oma, siledakarvaline, on vist Kunn Karla ja Marie arvab, et tema pikakarvaline on Nukaluka. 

Nad on arglikud ja teevad väga naljakt häält - nagu linnud oleksid.

KOOLIST

1.-6. klass saavad koolis käia. Hurraa! Kuni valitsus teisiti ei otsusta või keegi klassist positiivse koroona testi annab. See viimane juhtus Riia Rahvusvahelises koolis, kui sümptomiteta ema tegi mingi tervisekontrolli raames testi, see oli positiivne ja ka laps andis positiivse testi.

Aksel saab nüüd hindeid - 1-2, 3-4, 5-6 ja 7-8. Kui hinneteskaalat selgitati, oli selge, et Aksli tase (jaa, just nii), on vähemalt 5-6. 7-8 saab õpilane, kes oskab õpitud materjali kasutada uutes olukordades. Nii et vähemalt 5-6. Ja mida öeldi õpilastele - 4 on väga hea tulemus!!! MIDA????? Neli on pool, see ei ole väga hea! Aksel püüdis mitmel korral öelda, et 4 on hea, ma ei olnud nõus. Eks ta saabki nii 5-8 hindeid. See on keeruline- hinnatakse alati mitmeid asju - nt kunstis oli tal kord teooria 2 ja teostus 6 või midagi seesugust. Kuidas saab nii kõrge õppeamaksuga kool öelda, et pool õpitust on väga hea ja on põhjust endaga rahul olla?!

TURISTI-LÕIK. AGENSKALNS.

Eelmisel nädalal osalesin IWCR järjekordsel tuuril - Agenskalnsis - Aageni mägi. See sakslane, tegelikult Hagen, tuli Samsalast - Saaremaalt! Agenskalsns on linnaosa "teispool" jõge. Giid Artūrs Adamsons oli meil äge - jutukas ja šarmantne noormees, kes rääkis üsna palju oma ekspruutidest. Isegi ühte kooli näitas, kus üks neist oli õppinud. See selleks. Ta alustas tõdemusega, et tema pole ajaloollane ja ei kavatse meile midagi puitarhitektuurist rääkida- need majad on puust. Tema on geograaf-linnapaleneerija ja näitab seda kanti linnaplaneeringu seisukohast. 

 

Kogunesime Kalnciema tänavaturul. Seal ootas mind tänavakunstiteos #Eesti 100:) Ei, sel turul ei toimu igapäevast kauplemist. Kui on, siis saab ökokaupa ja peenemat käsitööd.

Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis algselt oli see veetorn Alises´e tänaval lühem, sest majad olid madalad ja madal veetorn pumpas vee viimaste korrusteni. Või noh, kas pumpas, aga rõhku oli.... See oli nii enne I MS. Aga pärast seda majad kasvasid ja veetornist polnud mingi abi. Niisiis polnud kõrgemates majades veevärki sees, sest pärast I MS oli riik ju vaene, oli olulisemaid kohti, kuhu investeerida. 1937. aastal palus torni arhitekt sõpra, et kas see oskab tornist "asja" teha. Raha oli ja nii tõsteti seda torni tungraudadega praegusesse kõrgusesse. Piirjoon - hallid kivid- on põõsaste tagat natuke näha. Aga siis tuli II MS ja pärast seda polnud veetorne enam vaja. Nii et üldjoones on see täiesti tutikas veetorn! Sees olla helistuudio. Üle tee on esimene nõukaaegne rajoon - ikka tehasetöölistele: 

Kunagi ammu, vist 20. saj. alguses, otsustasid baltisakslased, et linnarahvale on tarvis toredat talvelustiparki. Nii tehti linnast mitte väga kaugele  mägi. Kelgusõit olla olnud 100m pikkune! Siis tulid venelased ja otsustasid, et ei, siia on vaja elamuid töölistele. Kuhu küll see mägi sai?:)

Siin on näha naftatorni. No oli vaja midagi teletorni-sarnast ja Nõukogude Liidus oli üks naftatorn ripakil. Nüüd saab seda imetelda Agenskalnsi turu juures. Turuhoones pole midagi, seda renoveeritakse, turuplatsil on mõned juurika- müüjad.

Selles Baložu 8 majas püüdis üks paljureisinud mees lätlastele budismi tutvustada, see ei õnnestunud, ta läks Tiibetisse tagasi. Igatahes pole selge, kust see mees pärines - räägitakse, et Eestist, lätlased usuvad, et Lätist... Maja on ehitatud 1875 aastal ja budist toimetas seal ka umbes samal ajal. Nüüd on seal juuksur.

Kui te Riias, "teispool" jõge sellist kirikut näete, siis oletegi  Agenskalnsis.  Siin, kirikukandis on ka "ürgsed" tänavad, st need on kitsad ja kõverad. Kui majad on nende ääres korda tehtud, on armas, aga enamus maju on räämas, seega on jube. Kirikust üle tee olla parim pizzaputka Riias- Street Pizza. Parkida ei paistnud seal küll kuhugi olevat:)

Vat nii, võtke rõõmuks ka Agenskalnsis uidata, kui Riiga satute.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Siin näete kohalikku Muumimammat. Tsiteerides sõbranna Triinu "Inimese peab kõik ilus olema. Ka käekott!":) Aitäh tädi Küllile, kes juba ammmmu selle lasteaia-mõõdus kotikese Mariele pärandas.

Ahjaa, mullu olid sel ajal siinmail suured pidustused - on vabaduse nädal, jägmisel nädalal saab Läti 102. Eilse Lacplesise päeva puhul süüdati akendel ja tänavatel küünlaid.

30. oktoober

Kõik on vanaviisi. Niivõrd kuivõrd. 

KOOLIST

Lapsed käivad koolis ja vähemalt 15. novembrini peaks nii ka jääma, kuidas pärast, see selgub. Nimelt otsustati riiklikul tasandil, et pärast vaheaega (25. oktoobrit) on 7.-12. klassid distantsõppel, üleeile pikendati seda 15. novembrini. 1.-6. klass on kontaktõppel. Aadi arvas, et kodus oleks tore õppida, Aksel ei olnud :

1. Siis ei saa õpetajalt kohe küsida.

2. Siis jääb see ju kauaks kestma!!!

3. Siis läheme kohe Türile!

Puhas rõõm oli selliseid arukaid mõtteavaldusi kuulda. 

Septembris otsustati, et Aksli inglise keele tase on piisav, et lisatundideta edukalt hakkama saada. (Juunis, pärast testide tegemist nii ei arvatud.) See tähendab, et ta õpib B-keelena saksa keelt. Valikus oli ka prantsuse keel, aga seda ei saa ju Türil edasi õppida. Niisiis saksa keel. Koolis on mingi kummaline süsteem, arvan, et taseme järgi, ja ta on ühes tunnis koos 7. ja 8. klassi õpialstega, kes on praegu virtuaalõppes. See tähendab, et Aksli saksa keel toimub Zoomis. Jaa - 6. klass on koolis, saksa keele klassis, klapid peas ja Zoomis! See ei meeldi talle.

Täna on koolis halloweeni stiilipäev. Tuli kiri, et ootame seda imelist päeva ja kostüüme, aga õpilased peavad olema ohutuse tagamiseks äratuntavad; keelatud on: maskid ja ülenäomaalingud, provokatiivsed, paljastavad, verised, mõnuaineid (sh alkoholi) ja vägivalda kujutavad ning rassistlikud (usulised, soolised, kultuurilised jne) kostüümid; mängurelvad ja kostüümid, mis raskendavad õppetöös osalemist. Nad mõtlevad KÕIGE peale. Natuke on see veider, aga endise huvijuhina näen meeletut tööd, hoolimist ja pedagoogikat. Kadedaks teeb. 

LASTEAIAST

Marie on kaelkirjaku kostüümis. Ka lasteaias on stiilipäev, kuigi mulle tundub, et hommikul ei näinud ma kostüüme... Samas, mida sa välisukselt ikka näed. Jaa, kaks nädalat annan nutva lapse ("Minu emme läheb äraa! Miks???)  välisuksel kasvatajale ja pärastlõunal saan enamasti rõõmsa lapse tagasi, sisse ei saa ma minna. Kahju.  Öeldakse, et ta on tubli, talle meeldib muusika, aga iga päev ikka nutab ka. Eile oli õpetaja üsna nõutu, et ta ei saanudki aru, miks ta nuttis:) 

Natukene tuleb lätikeelseid sõnu koju - "uden" (õige on udens) - vesi ja" aukta" (auksts) - külm. Üsna kiiresti sai selgeks, et kodus on "emme", aga lasteaias "mamma". See on koomiline, et ukse taga ütleb, "Emme läheb ära" ja kui kasvatajal käest kinni võtab, üürgab "Mammmmmmmaaaaa!" Ma olen ju veel seal! Piltidelt on näha, et tegelikult on temaga kõik hästi ja talle isegi meeldib. Onju!?  Oktoobri esimsel nädalal ütles ta mulle ühel õhtul, et "Ma tean, et emme tuleb mulle järgi!" Kas te teate, kui HIRMUS on minna lapsele järele ja kuulda vaikust! "Kas ma ikka tõin ta lasteaeda? Äkki tõi Raido ta juba koju? (Raido ei teadnudki siis, kus lasteaed on:)) Kasvataja tunnistas ka, et nad ei ole harjunud sellega, et Marie ei üürga.:) Nii tore! Nüüd on päevad nii ja naa, aga üldine hinnang on "Keskmine päev." On öeldud ka "Briljantne"- mängis, sõi, magas, oli rõõmus TERVE PÄEVA. Hommikuti  käitub ta nagu vennadki- seletab, et ei taha minna, aga paneb end ise riidesse:) Kõik need 800 m lasteaeda on toimunud vestlused 

"Sina lähed ära?" 

"Jah?"

"Miks?"

"Emme peab tööle minema:" (Elukogemus! Kui öelda poodi või koju, siis lubaba ta olla parim laps üleüldse ja minuga kaasa tulla.)

"Miks?"

"Nii on."

"Miks?"

"Suured lapsed käivad koolis, emmed-issid tööl, väiksed lapsed lasteias."

"Miks?"

....   ja siis otsast peale. Ja uuesti. Ja uuesti.

Tõsi viimased kaks hommikut on ta kiiremini riidesse saanud ja igahommikusi vestlusi pole toimunud ja nutma hakkab alles siis, kui kasvataja uksele tuleb. Aina paremaks läheb! Muidugi, nüüd üritab ta köhida...

Märkasid, et tal on kotike? Neil ei ole seal riietekappe, igal lapsel on nagi ja üks riidest kott, kuhu saab panna vahetusriided jms. Kuna ta ei ole nuku-laps, siis esimesel päeval ei osanud ma ka midagi (vist) kaasa võtta. Kasvataja andis talle siis selle koti ja nüüd peab tal oma kott kaasas olema. Midagi paneb ta sinna ka sisse, aga üldiselt pole see oluline. Oluline on omada kotti. Turvaelement. Paari pilti koduteelt.

IWCR. RIIA JAANI KIRIK

Eelmisel aastal soovitati ühineda International Women´s Culb of Riga´ga. Hakkasin nende FB sõbraks. Nüüd, kui Mariel omad asjad :), astusin liikmeks. Nad teevad nii palju! Koolitused, ekskursioonid ja muidugi heategevus. Ei, kohustuslikku pole midagi, ikka jõudu- ja huvimööda. Sel kolmapäeval käisin Riia Jaani kirikus. (Rīgas Svētā Jāņa baznīca. Ei ole Jaana kirik:) Jans käänab ennas Jana-ks) )

Teadsid, et seal toimuvad eestikeelsed teenistused? Käärkamber, kus need toimuvad, on üsna trööstitu, aga kõrval oleva .. mis see siis on kirkus... saal ei ole ju.. RUUMI jaoks on oselajaid kindlasti vähe. Lätlasigi käivat nii vähe, et osalejad istuvad altarialal.

Väga huvitav oli. Alustuseks läksime keldrisse, selgus, et jõudsime ajas nii 800 a tagasi ja seisame tollase linnamüüri taga. Piiskop Albert rajas sinna linnuse (rahu ja õnne tooja vajab ju ikka kindlust), aja jooksul sai sellest dominikaanlaste klooster ja kirik ja kuskil oli ka vangla. Kuna Riia oli tollal kivide poolest vaene (nende vanalinna peatänav on Kalku ehk Kriidi, mida neil oli palju), siis toodi ehituskivid Revalist. Ja nii meie giid-pastor ütleski, et tegu on Reval stone´iga. Paari sajandi pärast jõuti punase telliseni. (Vikipeediast:1200. aastal jõudis Albert umbes 1500 ristisõdija ja 23 laeva eesotsas Liivimaale ning asus seal aktiivselt tegutsema. Ta rajas 1201 Riia linna ning alustas selle ülesehitamist. 1202. aastal asutas ta Mõõgavendade ordu. Pärast esialgse linna rajamist andis piiskop ühe kolmandiku sellest Mõõgavendade ordule tänuks nende abi eest piiskopivõimu kaitsel ning liivlaste maa vallutamise eest)

Praegu on selle ruumi kohal altar. Kiriku all olla palju kitsaid käike, kus keegi pole käinud, sest see on ohtlik. Arvatavasti on need pikad põgenemisteed. Nii, aga altar. Jah, kunagi ju maeti kirikusse ja nii maeti ka selle altari alla. Kile ja vaibad, mis siin pildil näha, on sellepärast, et luukildude peal ei tammutaks. Ammustel aegadel viidi küll põrmud kiriku alt ära  (haiguste tõttu), kuid hiliste väljakaevamiste käigus leiti siiski konte, mis maeti sama ruumi nurka. Luukillud jäid pinnasele.

Luteri kirikule omaselt pole kulda ega karda. Googlis on kindlasti ilusmaid pilte. Vaatan praegu, et väljast pilti ei teinudki... eks sa katsu täisehitatud vanalinnas midagi suurt pildistada. Aga proovin siiski! Järgmise postituse ajal on siin ka välisvaade.

Ekskursioon lõpes Jaani väljakul (kui õigesti aru sain. Ühelgi kaardil pole seda kirjas.) kiriku taga. 

Siin on näha jälle tükikest linnamüüri. Punasest tellisest. Selle taga, praeguse Kaleju (Sepa) tänava asemel, olla omal ajal voolanud Daugava. Praegu on jõgi sellest kohast ikka väga kaugel:)

Kena, et minu jaoks aega leidsid:)

23. september

 Hakkame aga pihta - mina kirjutan ja sina loed. Jah? 

Oleme Riias poolest augustist, ikka kooli järgi. Sel aastal algas kool palju lahedamalt kui mullu. Kurb oli, et avaaktusele (lipud vardasse+hümn+paar sõna) ei lubatud ei vanemaid ega lapsi. Jaa, ka lapsi mitte, nad jälgisid õues toimuvat akendest ja ekraanilt. Juba teisest päevast hakkasid poisid bussiga käima. Buss väljub sel aastal 10 minutit hiljem - 7.44, nemad väljuvad u 7.34... tahavad veel hiljem minna, sest peavad u minuti ootama:) Bussis peab maski kandma, muid muudatusi pole. Koolis saavad vabalt liikuda. Kevadel oli korra juttu, et võib - olla peavad terve päeva klassis olema ja ka õuevaheunnis ei kohtu teistega. Õnneks nii (veel) pole - käivad sööklas söömas ja kohtuvad vahetunnis teistega. Üks muudatus on küll  - oma pinal peab olema, et ei peaks asju jagama. Pinal on oma, vahendid pani kool sisse:) Lisaks tuleb lapsi hommikuti kodus kraadida (mida ma praegu ei tee) ja koolis kraaditakse ka. (IRSis (International School of Riga) on vähemalt algklassid üsna klassiruumi põhised- oma söögiriistad kaasas, söövad kalssis, õues käivad ainult oma klassiga. Neil on kraadimispäevikud, kuhu tehakse sissekanne kodus ja koolis.)

Marie käib lasteaias "Õunakott". Kuidas läheb? No ega talle meeldi, nutab. Läheb ja nutab. Lubab issile ära rääkida, et ma jätan ta üksi:) Harjutamine käis väga konkreetselt - emmed lasteaias ei käi - esimesel päeval  oli tunni üksinda, paari päeva pärast juba kolm tundi, nädala pärast magas lõunat. Ja siis jäi nohusse... Esmaspäeval algas kõik otsast peale. Läti pisikesed ei nuta enam nii palju, Marie laseb hoolega. Kasvatajad on toredad, sõbralikud, abivalmid. Neil mängib rühmas muusika (mulle see ei meeldi, lapsed on ju niigi kärarikkad) ja minult küsiti ka laulukesi, mis Mariele meeldivad. Saatsin posu Entel- Tenteli palu, sest neid me koos laulame, neid ta teab. Kasvataja küsis ka eestikeelseid sõnu, mida Marie kasutab, et ta saaks teda natukenegi aidata. Ühel päeval oli teemaks sõna "nukk". See oli kadunud. Guugeldamine oli andnud "magama" ehk siis "nukkuma":) 

Ongi tänaseks kõik. Algus seegi, onju.

18. märts 2020

Tered SIIT. Jaa, evakueerusime Eestisse. Miks? "Mis keeles sa haige tahad olla?" "Kuidas ma määramatu aja kolme lapsega korteris olen?"

Ilmselt polnud ma ainus, kes selle viiruse kõikvõimsusesse ei uskunud. Ega veelgi usu. Mitte ennem, kui keegi lähedane raskelt haigestub. Seetõttu istume kodus.

Koduõpe. Distantsõpe. Teate, meil on see väga hästi korraldatud. Kirjutasin millalgi Seesaw´st, mis on üsna mõttetu. Praegu on see väga mõttekas- kogu suhtlus käib ühes keskkonnas- igal hommikul on päeva ülesanded olemas, hakka aga tegema. Suureks plussiks on see, et samas keskkonnas saab lindistada, pildistada, "lohistamise" ülesandeid teha. Täna näiteks laadisime üles terve minuti jagu tantsu- Aadi kehalise ülesanne. Ainus asi, mille üle vinguda, et oleks nüüd mõlemal lapsel arvuti, saaksid nad rohkem lugemise ja arvutamise ülesandeid ka teha. Ehk siis on meie koolil kasutada väga võimsad õpikeskkonnad ja see on praeguses olukorras ülim. Kuna mõlemad poisid on algkoolis, st üldõppel, siis on igapäevaselt 3-4 ülesannet. Valmis saavad nii paari tunniga. Arvan, et põhikoolis on ülesandeid rohkem. Aga ei tea kah. Meil on hästi.

Ühtlasi on selgunud, et Aadi keelest arusaamine on ikka üsna niru ja enamus tema õpet põhineb arvamisel. Suhelda ta oskab, selles pole küsimust. Aksel asjab omi asju iseseisvalt. Ja Marie... no tema on alati igalpool- piltidel ja videodel:)


Must huumor pidada praegu tervislik olema. See on ju puhta eestlaste viirus- ära tulle mulle lähedale! Peaksime suutma selle kiiresti igaveseks hävitada:)

3. märts

Ausalt, ma nii väga tahan kirjutada, aga no ei ole aega!!!!🏃

Täna räägin koronast. Kool on ärevil. Eiei, igas kirjas toonitatakse, et riski tase on 1, aga IGAKS JUHUKS olge 14 päeva pärast  haiguskolletesse reisimist kodus jms jutt.  "Igas kirjas"? Jaa, ma arvan, et neid on vähemalt viis tulnud nädalaga. Ei jõua järge pidada. 

Riia Rahvusvahelises Koolis kraaditakse lapsi hommikuti juba mõnda aega, meil toimus täna mingi aktsioon. Aksel teab, et "käsi peab pesema ja lapsed sellesse ei nakatu". Võib-olla on midagi tõlkes kaduma läinud...

Eile saabus kiri, et kuigi kõik on hästi, kaalutakse vajadusel koduõpet. Kas meil iPad või läpakas on? Vat siis oli küll piir käes- no kuulge! Muidugi, kui tunde hiljem nägin uudist, et on esimene juhtum ka siin, tõmbasin tagasi ja vastasin juba täna kirjale. (Tõsi, mitte ausalt, sest meil pole ei iPadi ega läpakat:))

Rahvusvaheliste koolide võrgustik, kuhu ka ISL kuulub, otsustas tühistada kõik rahvusvahelised kohtumised 1. maini. Aksli klassiekskursioon Tartusse pidi toimuma aprilli alguses Tuleb tõdeda, et õpetajad ei olnud tühistamisest vaimustuses, aga "me ei saa erandeid teha". Mõistame.  Aga ikkagi...

Muide, olla ka vanemaid, kes igaks juhuks hoiavad lapsi kodus. 

Kummastav on, et kui suund on avatud majandusele ja reisimisele, siis nüüd äketse oleks vaja maailm lukku panna. Mulje on küll selline. Kui see viirus nüüd tuli ja õilmitseb, kas kavatsebki jääda? Vaktsiini hakatakse juba aprillis katsetama. Oli vist nii, keegi eesti viroloog ütles...vist. Kui SARS üle käis, kas siis valmistati vaktsiin? Haigused on koledad, selge see. Parem on terve olla. Ära köhi!

Aa, sain täna kirja ka Aadi logopeedilt Tartust (mitte personaalse), et kui ollakse käinud seal ja seal, siis ärge vastuvõtule (ilusam on ju öelda "tundi") tulge. 

Õnneks pole mul ühtegi pilti viirusest. :) 

Vabariigil oli ju sünnipäev! Poistele triiksärgid selga, eesti märgid rinda ja Kalevi kommidega kooli! Jaa, siin oli vaheaeg enne ära. No ja paar klõpsu ka. Ei, mitte 24st, aga siiski:)

Täna tehtud. Kuskil Matisa tänaval. Selle saadan järgmisel aastal Terevisoonile. Aidake meeles pidada!

Rahvus-kukk:)

Selle saadan ka Terevisoonile järgmisel aastal.

Nüüd ütles raadios, et korona on seotud mingi vaimuhaigusega, mille unustasin.. Uuri järgi!

7. veebruar- loosi tulemus

Lubatud, tehtud:

Palju õnne! Ma guugli läti keelega kelkima ei hakka:)  Kes sa oled, Veebinurgake? Seda ma välja ei nuputanud. Tema antud guugeldamise ülesannet ka nipsust ei lahendanud. No kes see reisib? Õde? Ämm? Kadri? jnejne.

31. jaanuar 2020

Täna hommikul saime teate, et üks piske tüdruk on endale väga toredad vanemad saanud!!! Juhuuuuuu! Palju õnne meie pulma-kelnerile ja pulma-hiirekesele:)🎕

--------------------------------------------------------------------

Mul läks eelmise postituse ajal mõndagi meelest ära. Niisiis- mitut homöopaatia apteeki Sa tead? Sellist füüsilist- uksega ja puha! No üks on igatahes meie tänaval. Homöopaadid on siin ka kliinikutes, taastusravi osakonnas.

Lisaks mitmetele Pakistani kiirsöögikohtadele on siin ka väga palju poode, kus "kaup otse Itaaliast". Ja mitte ainult veinid- toiduained, rõivad, jalanõud. Ka teised maad on esindatud- nt Soome (jalanõud), India (toit ja riided), Saksamaa (kööginõud). Kindlasti on neid veel, pole mulle lihtsalt ette või meelde jäänud.

Teenuseid pakutakse ka- kingsepad,  õmblustööd, kellassepad, kottide parandus, mängukonsoolide parandus, arvutite parandus.

Jalgpalliuudiseid. Pärast seda, kui Aadi oli juba nädala või suisa kaks trennis käinud, toimus turniir. Viiest mängust neli kaotati ausalt, aga mitte rohkem kui kolme punktiga. Kõige enam lõid vastased viis väravat. Ühe mängu Riga United FC võitis. Igatahes on see väga hästi, sest see, millistes tingmustes nad harjutavad ja kus mäng toimus.... nad harjutavad väikeses kooli saalis. Nooh... ütleme et ehk on see korvpalliväljaku suurune. Võistlused toimusid Electrum Olimpiskais Centrs jalgpalliväljakul. Kunstmuruväljak mõõtmetega 66*92m - ühe sõnaga- SUUR. Nad mängisid veerandi suurusel väljakul (kas nii on õige öelda?), st väljak oli u kolm korda suurem, kui nende treeningsaal. Niiet nad olid väga tublid- trennis ei saa nad hoogu üleski võtta, kui sein juba vastas:). Aadi trenne ma ei vaata- meil on Mariega "jalutuskäik- ümber- maja- või -pargis" aeg. Esimene kord vaatasin, no et kuidas Aadi hakkama saab ja kuidas treener on. Sellest korras jäi ühest lätlasest väga aeglane mulje. Aga seal väljakul oli hoopis teine lugu. Muidugi ei olnud ta nii kiire (sprinter) kui iisraellane - see jooksis korduvalt pallist üle:). Juba saidki aimu sokkermaamide pingist- eestlane, lätlane, iisraellane, rootlane, venelane... Väga tore oli:) Turniiri lõpus said kõik mitu peotäit lutsukaid ja "kuldmedali". Norm värk.

Peaaegu pool väljakust. Aadi on värava ees keskmine.

 Tal pole veel klubi riideidki,  jooksis ringi kui "mees mustas". Mina ei tea, miks ta oma säärekaitsmeid kedrade peal kannab. Eesti treener ka ei teadnud. Medali paelaga on nad küll mööda pannud- sini-valged:)

Eile käisime uisutamas. Siinne kultuuri - ja spordiamet on rajanud Kronvalda pargi äärde Rīgas Kongresu nams ette uisuväljaku- katus peal, muusika mängib. Kui tuled oma uiskudega, ei maksa midagi, kui laenutad, siis täiskasvanu 2,5 ja lapsed 1,5€/h. See asub Aadi jalka trenni lähedal, nii et me oleme Mariega mitu õhtut uisutajaid vaatamas käinud. Oi, ta oli õnnelik, kui jääle sai. Ei, uiske tal polnud ja "reeglite järgi ei tohi jääl uiskudeta olla..." Võtsime talle pingviini, mis osutus suureks, aga ta on  Kukk ja ei andnud alla. 

Ma ei mäletagi, millal viimati uisutati. Türil vast ikka sai.. Jaaa, Aksel uisutas kindlasti orineteerumise trennis... kolm aastat tagasi? Aadi oli äkki kolmene? Igatahes seisis Aadi paremini püsti kui Aksel. Raido näitas ka, et on iluuisutamise treeningutel käinud- tegi mingeid ... asju. Ei, axleid mitte:) Teda ajas ta taga.

Nüüd mõned tänava ja nunnupildid:

Sellised prügikastid olid vanalinnas jõululaadal.

Rīdzinieki- Leinajad. Plekk on vist vale öelda? Millestki taolisest.  Asub Pernava ja Augusta Deglava tänavate nurgal.
Väga mõjus skulptuur.

Voodipesupoe vaateaknal on lambad. Geniaalne! Terbatase tänaval.

Tigu ootab Kronvalda pargis.

Jaah, 1861. Caka ja Matisa tänava nurgal.

"Tähelepanu! Tänaval ei ole soola!"  Haahaahaaaaaaaaaaaa, temperatuur on +5!

Värav Gertrudese tänavalt.

Poeaken meie tänavalt. Uksel on kirjas, et disainivad pildiraame. Need on küll pigem  teeplaadid. Väga ilusad!

Tõuks kahele. 

"Mina ise!"

Esimesed külalised kallilt kodumaal käisid!!! Perekond Schmidt Türilt:) Nii ägeeee! Samal ajal oli meil Papipidu- mööbliümbrispapist ehitamine. Seega saabus üks siinne eesti pere külla. Reena vaatas ringi ja nentis, et siin on praegu 12 inimest... ei paistnud küll:)

Ma tean, mul kripeldas veel miskit... aga sellest siis edaspidi.

Tuleb tõdeda, et mulle meeldib Sulle kirjutada. Mul on hea meel, et Sa lugemas käid. Seega kuulutan välja loosi. Võime selle pühendada sõbrapäevale. Või Tartu rahule. Või lumetule talvele. Igatahes on nüüd nii-  kirjuta kommentaaridesse, milline pilt või seiklus on Sinus kõige enam midagi tekitanud:) On meeldinud või ärritanud või imestama pannud, kas kirjavigasus on häiriv, kas kirja stiil paitab silma vms. Loos toimub 7. veebruari õhtul. Mul seda õiget salli veel pole- mõte tuli täna:) Panen siia illustratiivsed pildid. Torusall on nii avar, et saab ka mantli peal kanda.

Varbad ei lähe loosi:)

Sisu ei ole osa loosist. Seekord.

Koolist ei jõudnudki- Marie lõunauni juba ammu läbi ja preila aeleb peaaegu et klaviatuuril:)

Uz redzešanoš! Väljahääldamatu lätikeelne väljend "nägemiseni".